Minu ema on narko suhtes täitsa Hitler!
Avalikus netiruumis rippuv noortele narkomaanidele vaimseks toetuseks mõeldud foorum www.meaitamesind.ee rabab tsenseerimata avameelsusega.
Piiri narkoennetuse ja -propaganda vahel on siinkohal raske määrata. Kui tülgastus alla suruda ja lõpuni lugeda, koorub siit välja ühe põlvkonna portree. 15-17aastaste manifest (mille on sõnastanud Emily) kõlab: “Tänapäeva noorus on kolinud keemiale ning üldse narkole üle.”
Kuna suurem osa portaali külastajaid on kirja pannud ka oma eluloo, koorub siit välja tüüpilise narkomaani arengulugu. Kokkuvõtlikult:
1. Halenaljakad katsetused alkoholi ja tubakaga umbes 12aastaselt, paremal juhul 14aastaselt. On vastik, aga harjutatav.
2. 14.-16. eluaasta: lõputu läburalli sõpradega, kus vaevalt mäletatakse, mida endale sisse on aetud. „Kommid” ja “lilled”, „kettaheide” ja „jalgratas” on päevateemad, mille sisu pole küll see, mida ehk arvavad nende tublide koolilaste vanemad. Tarbitakse kõike, mis kätte satub: geebekast antsuni. Kanep ja alkohol on hullemate „kasside” leevenduseks.
3. Asjatundlik valik, orienteerumine markides ja ainete kvaliteedis ning järelnähtudega toimetulekus saavutakse hiljemalt 17. eluaastaks. Kes on ise vahendajaks hakanud, saab endale lubada kallimaid tooteid nagu korralik kokaiin ja rahusteid “kassist” välja tulekuks. Süstimise suhtes on üksmeelne hirmunud hoiak.
Aga lapsevanemad?
Nemad ei tea midagi, sest üldiselt lapsed säästavad neid.
