Milline tulevik ootab eesti keelt EL-is?

Niinimetatud Vene kaarti kasutavad oma argumentatsioonis mõlemad — nii Euroopa Liitu pooldavad kui vastustavad emakeeleasjatundjad.

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori Martin Ehala sõnul tuleb Euroopa Liiduga ühinemise korral olla valmis selleks, et ühel hetkel võib suureneda immigratsioon Venemaalt.

“Kui Venemaa areneb demokraatlikult ja vabalt edasi, siis ühel hetkel muutub tõenäoliselt vaba liikumine Venemaa ja Eesti vahel normaalseks, mistõttu Eesti peab olema valmis, et toime tulla immigratsiooniga sealtpoolt,” nentis Ehala. “Kui selleks ajaks on kohalik venekeelne elanikkond integreerida õnnestunud, siis on oht väiksem. Aga kui areng toimub teises suunas — et vene keel selle aja jooksul kuni vaba liikumine tuleb — saavutab Eestis kõrgema staatuse kui praegu, siis see võib olla reaalne oht. “

Võimalikku vene keele areaali laienemist peab eesti keelele suurimaks ohuks ka Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Kuid erinevalt Ehalast on Sutrop veendunud, et just Euroopa Liiduga ühinedes, mitte välja jäädes, saab Eesti ennast selle eest kaitsta.

“Loomulikult tuleb liituda, vastasel juhul satume Venemaa mõjusfääri,” ütles Sutrop. “Vaadake seda lainet, mis on toimunud. Kogu Põhja- ja Loode-Venemaa on endised soomeugrilaste alad, seal elavad soomeugri rahvad, kes on loobunud oma keelest ja läinud vene keelele üle. Meie oleme viimases servas vastu pannud, aga see laine on jõudnud meieni. Meie kõrvalt on rahvad hääbunud ja meie oleme järgmised. See protsess käib lainena, kui me ei hakka sellele aktiivselt vastu.“

Sutropi sõnul pole eesti keele jaoks vähetähtsad ka uued arenguvõimalused, mis avanevad Euroopa Liiduga ühinedes. Näiteks saab Eesti osaleda siis Euroopa keeleprogrammides, mille üks eesmärke on arendada keeletehnoloogiat ja emakeelset arvutikeskkonda.

Eesti keelenõukogu esimehe Jüri Valge kinnitusel aitab liitumine tõsta ka eesti keele ja kultuuri staatust maailmas.

“Üle Euroopa ja üle maailma hakatakse tundma eesti keele vastu rohkem huvi,” kinnitas Valge. “Juba praegu õpetatakse eesti keelt enam kui 30 välismaa ülikoolis. Järjest enam tuleb telefonikõnesid ja kirju teiste riikide ülikoolidelt, kes kirju, avaldavad soovi, et järsku võiks sinna saata eesti keele lektori. Nad põhjendavad seda nii, et kui meie ülikoolis teisi Euroopa Liidu keeli õpetatakse, kuidas me siis ühte ei õpeta.”

Jüri Valge lisas, et Euroopa Liiduga ühinemine võib anda eesti keele õppimiseks lisamotivatsiooni ka Eesti muulastele.