Milline näeb välja uus Maailma Kaubanduskeskus?
Juba ammu ei ole Ground Zero enam „auk maas“, nagu paljud seda peale 11. septembrit nimetasid. Uuest Maailma Kaubanduskeskusest peamine kõrghoone (1 WTC) koos metroojaama, mälestusmärgi ning muuseumiga peaksid valmima aastaks 2014, kirjutab news.de.
Uue Maailma Kaubanduskeskuse ehitamiseks kuulutati välja konkurss ning edasi pääsesid seitse projekti. 2002. aasta lõpus sõlmiti leping Poola, Iisraeli ning Ameerika päritolu arhitekti Daniel Libeskindiga. Tema projekt oli modernne, julge ning elegantne. Täpselt selline, nagu ameeriklastele meeldib.
Nagu ka vana Maailma Kaubanduskeskuse puhul, ehitatakse ka siia väiksemaid ehitisi. Kuid mõõtmetelt teine ja kolmas ehitis ulatuvad juba Empire State Buildingi (kõrgus koos antenniga 449,5 meetrit) mõõtmetesse. 1 WTC kõrghoone peaks ulatuma üle teiste, nagu vanasti kaksiktornid. Pilvelõhkuja tuleb 541 meetri kõrgune, 130 meetrit kõrgem kui eelkäija. Jalgades mõõdetuna on kõrgus 1776, mis sümboliseerib Ühendriikide iseseisvumise aastat.
Torn pidi olema valmis juba 11. septembri viiendaks aastapäevaks, 2006. aastal, kuid kõik ei läinud nii nagu pidi. Arhitekti ning Maailma Kaubanduskeskuse rentniku Larry Silversteini vahel oli erimeelsusi.
Silversteini jaoks ei olnud hoone esteetika esimesel kohal, vaid äri, mida selles hoones ajada. Võimalikult palju rentnikke võimalikult paksude rahakottidega pidid Ground Zerosse investeerima. Kriitikud hoiatavad siiski, et Silverstein ei leia piisavalt jõuakaid inimesi, kes endale WTC esimest kõrghoonet ning väikseid hooneid lubada suudavad.
Luuakse 1,3 miljonit ruutmeetrit kontoripinda, kuigi linnas on massiliselt tühje bürooruume.
Üks valminud kõrghoonetest WTC 7 näitab, missugused raskused Silversteini ees ootavad. 228 meetri kõrguse hoone avamiseks oli enne finantskriisi vaid viiendik välja renditud.
Silverstein otsib meeleheitlikult rentnikke, nagu näiteks kogu lehekülge katva reklaami abil ajalehes New York Times.
Ground Zero omaniku, New Yorgi sadamavõimude 2009. aasta analüüsis tuldi järeldusele, et kogu kompleks peaks olema sisustatud ning välja renditud alles 2037.aastal.
Kirjastus Condé Nast, mis annab välja ajakirju New Yorker, Vogue ning Vanity Fair, kirjutas 2011. aasta mais alla rendilepingule 1 WTC hoones. Maksma läks see kaks miljardit dollarit ning kirjastus tohib 20. kuni 25. korrusele jääda 25 aastaks.
Nii palju kui ka sümboliks saanud WTC meelitab, tekitab ta ka hirmu. Paljudel inimestel on hirm hoone 60., 80. või 100. korrusel töötada, isegi kui hoones on politsei poolt nõutud ohutusnõuded täidetud.
Tugevdatud vundament peaks hoonet rünnakute eest kaitsma. Hoone 20 alumist korrust on akendeta ning sisaldavad generaatoreid ning kliimaseadmeid. New Yorgi inimesi häirib hoone nimi. Kahe aasta eest nimetati Freedom Tower (Vabadusetorn) ümber 1 WTCks.
Algsest arhitekti projektist on vaevu midagi alles. Pärast seda kui Silverstein leidis, et hoonet on raske otstarbekalt kasutada ja veel raskem rahaliselt finantseerida, palkas ta arhitekti kokurendi David Childsi hoonet ümber projekteerima.
Keegi ei tea ka, kui palju projekt maksma läheb. Peamine kõrghoone peaks maksma minema kolm kuni neli miljardit dollarit. Kogu projekti maksumuseks hinnatakse mõnikord viis, seitse või isegi 15 miljardit dollarit.
Projekti valmimiseni läheb veel aega, juttu on 2017. või 2018. aastast. 1 WTC hoonel on praegu valminud 80 korrust 120st.
Mälestusmärk avatakse 11. septembri rünnakute kümnendal aastapäeval president Barack Obama poolt. Seal on kaks suurt koske, mis asuvad endiste kaksiktornide kohal. Koskede kaitsevallidesse on graveeritud surnute nimed. Alates 12. septembrist on mälestusmärk kõigile avatud.
