Milline küttesüsteem?
Vanas heas kivist laotud puudega köetavas ahjus on need kaks süsteemi ühe kesta sees, kuid neisse on võimalik ka nii suhtuda, et see osa kus puud põlevad, koos siibrite luukidega on küttesüsteem ning telliskivist kest on soojaakumulaator -jaotur. Elektriradiaatori puhul on aga tegemist köetava soojajaoturiga.
Lugematuid arvutusi ja võrdlusi on kirjutatud teemal mis on erinevate küttesüsteemide plussid ja miinused, kui palju üks teisega võrreldes alguses maksab ning kui kaua võtab aega, et süsteem ennast “ära tasuks”. Mis kõige huvitavam, ükskõik millisest küttest rääkides, on see tabel võimalik mainitud küttesüsteemi kasuks pöörata. Lisaks sellele räägitakse erinevatest kütetest poliitilise stabiilsuse kontekstis. Näiteks kütteõli ja maagaas tulevad meile kusagilt piiri tagant, ning kui üks päev antud aine tarnija arvab, et tõstab hinda või keerab üldse kraanid kinni, siis ongi jama. Või et hind ei ole sellisel küttesüsteemil stabiilne, samas on ju elekter ehk elektri hind samamoodi nendest ainetest ja nende hindadest sõltuv.
Ega puitki odavamaks lähe. Tõusevad üldiselt hinnad, maksab ka kõige lihtsam küttepuu rohkem. Siis räägitakse loodushoiust, ehk milline kütte kõige vähem saastab või raiskab. Näiteks öeldakse, et elektriauto on loodussäästlik, aga sellest ei räägi keegi kui palju emakest maad on kurnatud, et meie elektriauto akud täis laetud saaks, rääkimata sellest, kui mürgised või mittelagunevad on akud milles elektrit salvestatakse.
Ainus teema, mis natukenegi asjalikum tundub on see, et üks või teine küte on taastuv või mitte. Fossiilkütus ehk see, mis meil maa seest tuleb, see saab üks päev lihtsalt otsa, puid aga kasvab kogu aeg juurde.
Arutades küttesüsteemide ja kütete erinevusi, siis minu seisukoht või unistus on see, et elekter on asi mida lähitulevikus õpitakse kuidagi uut moodi ja loodetavalt loodusäästlikumalt ning efektiivsemalt tootma kui seda seni on tehtud. Elekter on tulevikuenergia.
Oma küttesüsteemi valides otsustasin, et ainsad kriteeriumid mille järgi ma oma otsuse teen, on mugavus ja kütte perspektiiv. Ma kolisin küll maale elama, kuid see ei tähenda, et ma plaanin metsast puid kütteks korjama või ise kartuleid kasvatama hakata. Vastupidi — ma tahan koju sõita nii, et ühe nupuvajutuse peale avaneb nii värav kui garaaži uks ja järgmine hetk pistangi pehmed sussid jalga ja tatsan diivani suunas. Pane tähele — ma ei maininud kordagi olukorda, kus tegeleksin puude tuppa tassimise või tuhaluugi avamisega, et vaadata, kas ahju peaks äkki tuhast puhastama.
Ideaalis on majas kogu aeg puhas õhk, ilma et aknaid avama peaks ning küttesüsteem tohib mind maksimaalselt korra aastas tülitada teatega: “Kõik süsteemi osad töötavad suurepäraselt. Lugupidamisega, Teie küttesüsteem.”
On veel olemas selline asi nagu kaugküte, süsteem kus soe toodetakse kusagil mujal, igal juhul mitte sinu majas või korteris ning kantakse sinu elamiseni sooja veega. Iseenesest kõige mugavam kütte liik, ainus asi mille pärast muretsema pead, on igakuised soojaarved.
Kaugkütet saab aga kasutada kohtades, kus see on majanduslikult otstarbekas. Kohtades, kus on piisav kogum majapidamisi, et oleks rahaliselt mõistlik eraldi katlamaja, mis annab sooja ja toodab sooja tarbevett kõigile antud kogumis olevatele majadele. Antud projekti raames räägin ikkagi lokaalsetest küttesüsteemidest ning nende eripäradest.
Kui sa hakkad küttesüsteemi peale mõtlema, pane enda jaoks paika, kui palju sa oled nõus sellega tegelema ja kas üldse teed seda sina. Äkki palkad hoopis hooldusmeeskonna, kes siis aegajalt käib süsteemi korrasolekut kontrollimas?
Küttesüsteem on meie kliimavöötmes töös rohkemal või vähemal määral poole aastast, ning kui küttesüsteem soojendab ka sooja tarbevett, siis on süsteem töös kogu aeg.
