Milline eestlane lööb Euroliidus läbi?
Triin Reinsalu: IT-valdkond on konkurentsivõime põhiartikkel
Euroopa Liit on oma põhiolemuselt siiski majandusühendus, mis ennekõike tähendab stabiilset siseturgu. Seega võidavad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga ennekõike eraettevõtlusega tegelevad isikud, sealhulgas ka väikeettevõtjad, kelle laenutingimused seoses finantsturu avanemisega oluliselt paremaks muutuvad.
Tuleviku Euroopas leiab konkurentsivõimelisi Eesti spetsialiste kindlasti pangandussfäärist, kus Eesti areng on olnud kiire ja jõuline ning mille spetsialistid piiride avanemisel kindlasti ka mujal rakendust leiavad.
Samas saab meie põhiliseks artikliks konkurentsivõime seisukohalt IT valdkond, mille spetsialiste napib paljudes praegustes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. Eesti innovatsioonipoliitika soosib aga just nende spetsialistide arengut ja rakendamisvõimalusi ning päris kindlasti saab sellest tulevikus tulu kogu Euroopa. Siinkohal ei saa mainimata jätta ka meie geeniteadlasi ja kogu vastavat valdkonda, mille spetsialistid pole Euroopas mitte lihtsalt konkurentsivõimelised vaid lausa ühed liidritest.
Üldiselt öeldes on Eesti Euroopas ka tervikuna konkurentsivõimeline ning eelpool toodud valdkonnad on minu hinnangul need, kus eestlased võiksid juba lähitulevikus Euroopa mastaabis tipptegijad olla.
Kui välja tuua valdkond, kus Eesti veel arenema peaks ning milles me alles aastate pärast konkurentsivõimelised võiksime olla, siis mainiksin meie õiguskaitseorganeid. Nimetatud valdkonna spetsialistid jäävad praegu nii oma teadmistelt, kogemustelt kui ka motivatsioonilt oma Euroopa kolleegidele alla, kuid lugedes asutuste arenguplaane ja koolitusstrateegiad võib väita, et ka selles valdkonnas toimub lähiaastatel areng, mis meid Euroopale kindlasti lähemale viib.
Triin Soone: takistuseks võib saada eestlaste vähene tolerantsus
Eestlased on kindlasti ELis konkurentsivõimelised, sest väikerahvale on juba
sisse programmeeritud, et tuleb olla vapper ja tugev ning püsimajäämiseks vaeva
näha.
Olulised on kindlasti keeleoskus ja haridus, avatus ning innovatiivsus.
Mis takistuseks saab, on eestlaste sallimatus ja vähene tolerantsus.
Konkurenstivõimelised on kindlasti meie arstid, õpetajad, IT inimesed ja neid
ameteid on veelgi. Töötades ise asutuses, kes on Euroopa riikidega suhelnud juba
aastaid, võin kinnitada, et meilt on õpitud mitutki asja: meie spetsialiste
hinnatakse ning võetakse võrdväärsete partneritega.
Eestlased peavad vaid
arvestama, et oleme väike riik ja asjad, mis suurtes riikides on võimalikud,
jäävad meile kättesaamatuks.
Karl Mihkel Tamme: avatud maailmavaadet
Kui mul pisut õelutsemist lubada, võib väita: 100% on konkurentsivõimelised
meie prostituudid. Võrreldes keskmisega, on Eesti tüdrukud silmatorkavalt kenad — peale selle vastutulelikud, shovinistliku taustaga ning piisavalt haritud, et olla võimelised ära õppima nii keel kui pidama ka sisukat vestlust. Loomulikult on ebaviisakas midagi taolist väita. Samas kehtib võltsvagadus — keelame seadusega, siis järelikult pole olemas. Eesti toimib juba hetkel seksiturismi sihtpunktina, miks mitte sinna panustada ja seega ka tõsta teenuse kvaliteeti (nii klientide kui prostituutide vaates). Eeskujuks Holland.
Tõsisemalt rääkides — ametitest ei oska midagi välja tuua. Konkurentsivõimeline on iga hea oma ala spetsialist, kel vastav haridus, töökogemus ja lai silmaring.
Omadustest tuleb päris kindlasti rõhuda ennekõike keeleoskusele, seejärel kultuurilisele haritusele. Avatud maailmavaade ning töökus on samuti suur pluss.
Päris kindlasti võin aga väita, et kesise keeleoskuse ning usuga, et Euroopas saab lulli lüües rikkaks või et keegi avasüli ootab Eesti soost direktoreid ja maailmavalitseijaid, ei jõua koduuksest kaugemale.
Olavi-Jüri Luik: tuleks koolitada insenere
Isiklikult mina leian, et Eesti ei tohiks panustada ainult teatud valdkondade arendamisele. Jah, teatud valdkondi võib arendada eelisjärjekorras, kuid kindlasti ei tohi võtta suunda sellele, et teatud valdkondade areng heidetakse kõrvale. Kaasaegne majandus- ja õiguskeskkond on väga kiirelt muutuv. Juhul, kui me panustaksime täielikult ainult ühele-kahele valdkonnale, võime mingil aja pärast seista silmitsi faktiga, et meil on enamus inimesi spetsialistid valdkonnas, mis ei ole enam arvestades ühiskonna arengut prioriteetsed/edu tagavad/progressiivsed. Leian, et praegu pannakse Eesti haridusmaastikul liialt suurt rõhku sotsiaalteadustele. Seega tuleks pigem rohkem koolitada insenere ja muid analoogsete erialade esindajaid. Minu tutvusringkonnas on mitmeid ja mitmeid noori, kes on suutnud lüüa läbi tehnilistel aladel Läänes (seda nii õpingutel magistratuuris/doktorantuuris, kui ka tööl) Eestlaste (nagu ka muude rahvuste) läbilöögivõime Euroopas sõltub eelkõige keelteoskustest, enda aktiivsest suhtumisest ning heast haridusest. Mõjutavaks teguriks on nagu Eestiski kindlasti isiklike sidemete/tutvuste olemasolu.
Kui rääkida Eesti kindlustuse konkurentsivõimest EL-is, siis saame me rääkida tõenäoliselt ainult üksikisikute, kui töötajate, konkurentsivõimest. Kindlustuses nagu mujalgi finantsvaldkonnas, on toimunud viimasel kümnendil suur konsolideerumine ja nn “tegijad” on globaalsete mõõtmetega kindlustuskontsernid. Ka praegu Eesti kindlustusturul juhtpositsioonidel olevate kindlustusseltside omanikud on tegelikult suured Lääne kindlustuskontsernid. Üksikisikutest kindlustusvaldkonna töötajad on juba täna osaliselt võimelised konkureerima Lääne vastavate töötajatega sealsetes kindlustusseltsides. Tean vähemalt 2-3 eestlast, kes töötavad Lääne kindlustusseltsides heade kohtade peal. Samas tuleb endale aru anda, et finantsvaldkonna juhtivtöötajad omavad Läänes aastakümnete pikkust töökogemust — meie inimesed on aga puutunud kokku kaasaegse kindlustussüsteemiga ainult 10-12 aastat.
