Milline automaatika?
Esimene mõte oli, et alajaamas on üks faas särtsu ära kadunud, aga ei midagi, sealpool otsas oli kõik korras. Peale mõningast uurimist leidsin vea üles — maha oli “põlenud” üks kahest keskautomaatika releedest, läbi mille kogu maja elekter käib.
Olles kuulnud, kui palju maksab uus relee, kasutasin mõttes kõik minule teadaolevad ebatsensuursed väljendid ära. Tellisin linnast paberitega elektriku, kes mainitud releed läbinud ahelad kokku ühendas, mille tulemusena tuli pesadesse vool tagasi. Köögi laelambi pidin pikendusjuhtmete ja uute lülititega lahendama.
Kõik need toimingud kokku maksid vähem, kui üks keskautomaatika relee. See intsident oli viimane tilk tõrva meepotis, peale mida otsustasin — arvuti minu maja ei juhi.
Vaadates aga millised tehnilised võimalused tänapäeval asju teha on, võiks ju midagi elektroonika ja automaatika hooleks jätta. See osa, et küttesüsteemil on oma automaatika ja õuevalgustus läheb põlema kui pimedus saabub, on mõistlik. Võimalus neid süsteeme teispoolt maakera, mobiiltelefoniga juhtida tundub aga kerge liialdus. Süsteemi toimivuse seisukohast on eraldi tükkidena lahendus kindlam — kui ka üks osa peaks katki minema, ei sega selle parandamine teiste osade tööd. Samas on ühe kontrolleriga automaatikat võimalik mugavamalt juhtida ja programmeerida.
Mõelnud natuke teema peale üldisemalt, võtsin vastu otsuse — maja ei tohi minu eest asju ära teha, vaid maja peab mulle rääkima, kuidas ta ennast tunneb.
Kui omad piisavalt informatsiooni, saad sa vastu võtta adekvaatseid otsuseid, millisele olukorrale kuidas reageerida.
Minu visioonis on tulevikus, mil maja valmis, internetist võimalik vaadata minu maja kodulehekülge, kus ära toodud reaalajas muutuvad andmed maja erinevate tehnosüsteemide seisundite kohta.
Lisaks sellele, kavatsen panna kõikvõimalikesse kohtadesse termoandurid. Pärast on hea viidata, kui teemaks tuleb näiteks maasoojuspump ning selle toimivus, et näe!, vaata, seal on kõik andmed olemas, õues on just nii mitu kraadi sooja/külma, soojustuse ja seina vahel on selline temperatuur, toas selline, elektrit on käesoleval kuul kulunud nii mitu kilovatti jne.
Kui on teada, kui palju soojuspump maksis, saab edasi igaüks ise arvutada, kas selline süsteem on rentaabel või mõistlik.
Küsisin Gourmet Laboratories nimelisest firmast, kas niisugust info- korje/kuvamissüsteemi on keeruline ehitada. Vastuseks öeldi, et absoluutselt mitte, näe see siin on ongi selline asi mida sul vaja.
Tegemist oli tikutopsist väiksema karbikesega, mille ühes otsas oli peotäis sisendeid, kuhu saab siis erinevad andurid ühendada, teises otsas oli võrgujuhtme pesa. Sisuliselt on see väike karp arvuti, kus sees on kodulehekülg, ühendad karbi internetti, natuke programmeerimist ja juba saadki internetis vaadata, mis temperatuur sul kus on või kas küttesüsteem töötab jne.
Mida aga eriliselt rõhutati, oli kaabeldus. Kuigi tänapäeval on erinevaid juhtmevabasid ühendusi võimalik kasutada, räägivad kõik tehnikaspetsid nagu ühest suust — juhe ei maksa midagi, kui seinad viimistlemata, pane juhe, pane juhe kõikjale, kuhu sa midagi kasvõi poole sajandi pärast planeerid. Juhe on hea.
Tegelikult visati pall jälle minu väravasse — kui on informatsioon, siis kuidas seda kasutada, on ainult fantaasias kinni.
Selleks, et antud kontekstis infot koguda, on vaja hoolega kaabelduse peale mõelda, ehk tegelikult selle peale, kuhu mingi andur või seade või lüliti tuleb. Ja seda oskad teha ainult sina.
Automaatika teemaga seoses võib üsna julgelt väita, et tehniliselt piirid puudvad — mõtle välja mida tahad ja planeeri süsteemid piisavalt varakult.
Koht, kus tugev kokkuhoid tuleb, ongi just planeerimine ja ettevalmistav töö ehk kaabeldus.
