Mille eest koristaja palka saab?
Väike-Maarja õppekeskuse puhastusteeninduse eriala õpetaja Maie Ründva lubab: „Niikaua kui mustus maailmast otsa ei lõpe, ei tule puhastusteenindajal tööpuudust.”
Puhastusteenindajaks saab Väike-Maarjas õppida põhihariduse baasil, lihtsustatud õppekava alusel. Sel erialal õpitakse nii puhastustehnoloogiat ja hooldustöid kui ka taimede hooldust, klienditeenindust, toitlustamist ning tööõigust. Tänavu avati puhastusteeninduse erialal ka toimetulekurühm. Maie Ründva räägib, et toimetulekurühma õpilased on erinevad. Osa saab iseseisvalt materjaliga hakkama. Neid peab juhendama, aga nad loevad ja kirjutavad. Ühele õpilasele kirjutab Ründva ette ja juhendab natuke rohkem, ning üks õpilane ei loe ega kirjuta. Temaga tegeleb Ründva individuaalselt.
Pole sõiduraha ega riideid
Koolis tegeleb erivajadustega lastega eripedagoog, sotsiaaltöötajat masu tõttu enam pole. Õpilastele on sotsiaaltoetused. Bussipileteid kompenseeritakse nii iga päev kooli sõitvatele kui ka õpilaskodus elavatele lastele. Koolis on tasuta talongitoit. Kui on eriolukord, näiteks on vaja õpilasele jalanõud osta, saab sellekski raha. Õpilaste kodune olukord on paraku seinast seina. On väga korralikust perest lapsi ning neid, keda Ründva sõnul nagu polekski kodus vaja.
„Masu on mõjutanud puhastusteenindajaks õppima tulekut ka selles mõttes, et bussiga kooli sõitva lapse puhul on tekkinud küsimus, kas saab kooli tulla või mitte, sest sõiduraha ei ole,“ ütleb Ründva. „Või pole riideid selga panna. Ma olen neile ka ise riideid otsinud, et lapsed saaksid kooli tulla.”
LÕK-i lapsed käivad korralikult koolis. Puhastusteeninduses ei ole Ründva sõnul suurt väljalangust ega ka puudumisi. Ründva, kes on ka tavakokkade grupi juhendaja, teab kinnitada, et rohkem on selliseid probleeme tavaõpilastega kui erivajadustega õpilastega.
Lihtsustatud õppekava alusel õppijad on käinud praktikal ujulates, ilusalongides, laeval, hooldekodudes, noorte hooldekeskuses Tapal. Kui õpilane kusagile praktikale ei saa, on see oma koolis läbi viidud. Õppekompleks on suur. Väike-Maarjas on ka uus spordihoone, gümnaasium, hooldekodu. Pinda, kus töötada, jagub. Ründva tunnistab, et tal on alguses hirm, kuidas nad hakkama saavad: „Võib-olla nad ise pabistavad vähemgi.”
Tagasiside praktikakohtadest olevat üldiselt hea ja suuri probleeme polevat. Samas leiab Ründva, et ka praktikakoha juhendajatel oleks vaja juurde õppida, et osata erivajadustega noort õigesti kohelda. „Õpilane kardab võõras kohas alguses. Kui talle peale käratatakse või nõutakse rohkem, kuna on harjutud töötama täiskasvanute ja tavainimestega, võib probleem tekkida.”
Otsitakse kokka, kes koristaks
Ründva sõnul pole puhastusteenindaja töös raskeimad momendid sugugi füüsiline koormus ega uus tehnika. „Uued töövahendid saame selgeks õppida, aga me ei saa õppida teiste inimeste suhtumist,” sõnab Ründva tõsiselt. „Võib-olla on psühholoogiline pool kõige raskem – tunda, kuidas teised sellesse erialasse suhtuvad, sest nad ei pea seda mitte millekski. Nad võivad südamerahuga prahti laiali loopida – küll koristaja koristab. Tean juhtumit, kus isegi puhastusteenindaja poeg viskas prahti maha, öeldes: „Mille eest siis koristaja palka saab.” Puhastusteeninduse eriala tuleks Eestis rohkem ausse tõsta. Soomes on puhastusteenindus kõrgel järjel, meil on selleni veel tükk maad minna.”
Lisaks puhastamisele õpitakse valikaineid: toitlustamist, tekstiilihooldust (ehk pesupesemist ja järeltöötlust), lilleseadeid, aiandust ja taimeseadeid, koduloomade eest hoolitsemist ja uue ainena täiskasvanu hügieeni.
Täiendusõppes koolitatakse ka täiskasvanuid. Kes tahab puhastusteenindajana tööle minna ja vajab paberit, kes tahab lihtsalt enda jaoks õppida – kodus on uued materjalid, mis vajavad eritöötlust, tänapäevaseid koristusvahendeid. Maie Ründva lapsedki küsivad tema käest neis asjus nõu.
Kas puhastusteenindaja võib ka valitud kõrvalerialal tööd leida? „Ta saab puhastusteenindaja paberid, kus on kirjas, millised kõrvalained ja millises mahus ta on läbinud. Edasi oleneb tööandjast,” vastab Ründva. „Lugesin, et Maxima võtab tööle koristaja, kes on nõus süüa tegema. Kas sel juhul ei peaks tugevam pool olema söögitegemisoskus ehk otsima peaks kokka, kes on nõus koristama?”
