Miks peaks moslemid eestlasi armastama?
Norija: Kas Te olete mõelnud ka sõjaeelse moslemite kalmistu taastamisele? Või on selle vana asukoht kuidagi ära tähistatud? Pole ise sinnakanti jupp aega sattunud.
Timur Seifullen: Vana moslemi kalmistu asub Tallinna kesklinna kalmistu tagumisel poolel. Tema saatus oli kurb: ta sai oma osa märtsipommitamise ajal. Pommitati haiglat. Märki ei õnneks tabatud, aga kalmistut ümbritsev drenaazh hävitati ning territoorium mattus vee alla.
Täna asub Tatari kalmistul Liival. Praegu asub vana kalmistu mahajäetud kohal ja lagunenud bensiinijaam.
Seda territooriumi isegi üritanud tagasi taotleda, aga see ei õnnestunud mingitel põhjustel.
DELFI: Olete õppinud arhitektuuri, kas moshee Pirital rikuks teie hinnangul linna
üldpilti?
Timur Seifullen: Ma õppisin tegelikult disaini, küll arhitektuuriteaduskonnas.
Aga kui me ehitusest üldse räägime, siis ma isiklikult olen kohanud palju moshee-ehitajaid, kes käivad maketiga ringi juba 89-ndast aastast. Ehitus maketist ikkagi ei alga. Sõltub objektist, millisena ta lõpuks välja näeb. Mina oma silmaga härra Gulijevi maketti ei ole ise näinud ja maketi kohta ma hinnangut anda ei oska.
Antud juhul on jutt härra Habibist ja tema ehitusplaanist. Minuga ei ole ta sellest vestelnud, kuigi me teineteist tunneme. Aga mees, kel on väidetavalt 50 miljonit dollarit, ei peagi kellegagi migai eriti kooskõlastama.
Ja kui kellelgi isikul on see summa, siis ta saab teostada oma idee järgmiselt: ostab suvaliselt kinnisvarafirmalt maa sinna, kuhu tahab, tellib projekti, kooskõlastab linnaga, ehitab moshee ja ongi kõik.
DELFI: Aga Nevski katedraal Toompeal?
Timur Seifullen: Nevski katedraalis tuleb näha sümbolit, mis endise Nõukogude Liidu territooriumi igas pealinnas ja kõige nähtavamas paigas. Ta sümboliseerib võitu.
Nevski katedraali risti all on poolkuu. Miks? Ta sümboliseerib võitu Kaasani üle — muhameedlaste üle.
DELFI: Kui reaalne on, et moshee olemasolu korral tõesti tuleks siia islami äri- ja poliitikategelasi?
Timur Seifullen: Äri on äri ning poliitka on poliitka, usk aga usk.
Kui islami regioonist tulevad siia äri- ja poliitikategelased, ei saa garanteerida, et need on 100-protsendilised muhameedlased. Te teate isegi, kui lai on kristlikus maailmas usklike diapasoon.
Kui siia satub islami regioonist usklik inimene, kes tahab asju ajada ja tal on vajadus käia palvetamas, siis oleks tal koht olemas. Kaunases ja Helsingis on moshee, kuid palverändajate marsruuudiks ei muutu need linnad kunagi. Asi ei käi niipidi, vaid enne tulevad usklikud ja alles siis pühakojad.
DELFI: Väidetavalt olete ka ise otsinud endale moshee ehitamiseks kohta ning rahastajat. Ehk täpsustate, missugused plaanid islami kogukonnal endal on? Et kuhu ja kui suur jne.
Timur Seifullen: Seda on tehtud ja tehakse edasi.
Mina olen koguduse juhatuse esimees, bürokraat. Iga inimese, ükskõik mis usku ta ei oleks, soov on omada pühakoda ja talitada oma uskumuste kohaselt.
Ka meie unistuseks on oma sakraalehitus, selle soovi täitumise võimalus tekkis Eesti Vabariigi taassünniga.
Eesti Islami Kogudus ei näe ette, et võiks leida sponsorit suure sakraalkompleksi ehituseks. Me oleme seotud kahe küsimusega: maaeraldus ja rahastamine. Kui me saame linnalt maa, peame garanteerima ehituse õigeaegse kulgemise, mis vastab tähtaegadele. Ehitustegevuseks omakorda on vaja sponsorit. Mõttetu on võtta maa, kui pole sponsoriga asjad selged.
DELFI: Mida arvate abilinnapea Priit Vilba pakutud kohast Lasnamäel?
Timur Seifullen: See pakuti tõesti välja omal ajal. Aga ka sponsoreerijaga tuleb leida kompromiss. Kui temale koht ei sobi, ei saa me sinna ehitada.
Kinnitan omalt poolt, et meie kogudus ei ole kunagi pidanud silmas sellist kohta, mis võiks häirida linna elu. Meie usul on oma spetsiifika ja vaevalt, et linnakodanikele mõjub vaimustavalt, kui muezzin viis korda päevas hõikab palvusele. Kiriku kellahelinaga olete harjunud, aga muezzin oleks liiga tavatu.
DELFI: Räägiks Gulievist. Väidate, et Gulieviga “ei saa te halvasti läbi, aga tal on konflikt aserite
kogukonnaga” Kas selgitaksite lähemalt?
Timur Seifullen: Ma kunagi seda väitsin jah, aga aserid kukkusid kohe ümber lükkama. Nende kauaaegne liider hr. Nijazi Gadzijev ütles, et vastuolusid ei ole.
Neil mingi omavaheline segadus kunagi oli, see on tänaseks lahendatud.
DELFI: Gulievi visiitkaardil on EPL-i andmetel ametinimetusena hoopis Balti-Skandinaavia Aserbaidzhaani Internatsionaals e Keskuse juhatuse esimees. Mis keskus see selline on ja kui lai on ta toetuspind?
Timur Seifullen: Seda küsimust küsige hr. Nijazi Gadzijevi käest, tema on kümme aastat juhtinud aseri kogukonda. Homme tuleb ta haiglast välja ja siis saate täpsustada.
Meie kogukondade sisestesse probleemidesse ei sekku.
DELFI: Kas Guliev toetas Teid rahaliselt Islami koguduse rajamisel või mitte, väited
on vastukäivad?
Timur Seifullen: See asi tahab täpsustada. Mind isiklikult ei ole keegi rahadega toetanud. Mil määral tema aseri kogukonna liikmena on toetanud kogudust, seda teavad nemad ise.
DELFI: Palju neid islamiusulisi siis on, kas 20 000, nagu väidab guliev, või 11 000
nagu ütleb aseri kogukonna juhatuse auesimees Nijzi Gadzijev. Ringo Ringvee
räägib koguni pooleteisest tuhandest.
Timur Seifullen: Ma räägin teile, millest erinevused tulenevad.
Islami regioonist pärit islamiusulisi võiks olla kokku 8000. Aktiivsemaid usklikke, keda võib usupühadel näha, võib olla poolteist tuhat.
Ma ei tea, palju Lätis võiks see arv olla.
Aga ma oleks üllatunud, kui Balti riikides oleks tõesti 100.000 muhameedlast.
DELFI: Räägiks ususallimatusest.
Miks kohtab suhteliselt palju, ka siin Delfis, sallimatust moslemi maailma suhtes?
Timur Seifullen: Oleme tihti kohanud seda nähtust, et eestlased ei ole teiste suhtes piisvalt tolerantsed.
Mida meie, muulased oleme selleks ära teinud, et eestlased meid kangesti armastama peaks?
Olen rahvusprobleemidega tegelenud päris pikka aega, 12 ja pool aastat. Selle aja jooksul on palju muudatusi toimunud. Võin kinnitada, et ma oma isiklikus elus olen imeharva kohanud sallimatust. Mõned üksikud juhtumid.
Oma isikliku näite varal võin ma eitada sallimatust ja minu meelest tuleb see sallimatuse ilming tihti ka ära teenida.
Sallimatuse tingivad ekstreemselt käituvad rahvuste esindajad. Rahvus pole inimene, inimene võib olla hea või halb. Rahvuses on igasuguseid inimesi, see toob kaasa suhtumise muutused. Ma ei tea rahvust, kes mõne oma liikme tegusid ei peaks häbenema.
DELFI: Suur tänu intervjuu eest!
Timur Seifullen: Palun, ega ma ei peida ennast. Ei praegu ega tulevikus. Moshee realiseerimise mõtetega inimesi hakkab siin kogu aeg olema.
