Mihkel Kübar: Omavalitsuste tegelikkus - palju ülemusi, vähe juhte
Hiljuti kohtusin ühe vallavanemaga väikesest Eesti vallast, kus elanikke 700 ringis. Tema on ametis aastast 2009. Käes on aasta 2012 ja tänaseks on pärast mitmete inimeste loobumist jõudnud volikokku kandidaadid, kes kogusid valimistel null häält. Valla arengukava arutelul oli osalenud tema ja kultuurimaja töötaja, kes tollel päeval oli valves ehk tööl.
Kõrvaltvaatajana tundub see lugu ju iroonilis-naljakana ning suurlinlaste hulgas tekitab kahjuks veelgi suuremat ülbust väikekohtade osas. Antud vallavanem on püüdnud igati leida partnerit, kellega leivad ühte kappi panna ja suurema omavalitsuse moodustamise läbi anda paikkonnale uut hingamist. Siiamaani ei ole see õnnestunud. Ehk õnnestub tulevikus - vallavanem on optimistlik...
Hiljaaegu tutvustas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler avalikkusele dokumenti nimega “Eestis aastatel 1996-2009 ühinenud kohalike omavalitsuste finantsmõjude analüüs”. See on üks järjekordne samm andmaks kindlust omavalitsejatele, et ühinemiskõnelustega oma naabriga tasub jõuliselt edasi minna. Kui senimaani liikus omavalitsejate suus ikka jutt, et liitumise tagajärjel on “paljude muude pahade asjade” juures veel seegi, et valitsemiskulud tõusevad, siis analüüs näitab, et valitsemiskulud on ühinemiste tagajärjel vähenenud ligi kolmandiku. Kõige drastilisem näide on Lääne-Virumaalt, kus Vihula valla ja Võsu valla liitumisel tekkinud Vihula valla valitsemiskulud on kahanenud võrreldes eelnevate aastatega 12%. Valitsemiskulude osakaal valla eelarvest on kahanenud 46%. See on märkimisväärne tulemus.
39 733 eurot kui maast leitud
Vaatame korra numbreid Jõgeva linna kontekstist lähtuvalt. Võib-olla ei suuda me olla Jõgeva linna ja valla ühinemisel üheks omavalitsuseks sedavõrd efektiivsed, kui Vihula ja Võsu inimesed. Arvestame siis liitumise tagajärjel valitsemiskulude kahanemiseks 6%. Ainult Jõgeva linna puhul tähendaks see siis mida? 2012. aastal on linna valitsemisekulud eelarves 662 212 eurot, linna kogueelarvest on see 13%. Kui nüüd valitsemisekulusid suuta näiteks 6% võrra kahandada, siis tähendab see 39 733 euro suuruse summa vabanemist.
Mida saaks sellise summaga teha? Näiteks 2001. aastast käigus olev noortele mõeldud ekstreemspordi park on aegunud ja muutunud ohtlikuks. Uue platsi ehitamise projekt läheb maksma 37 136 eurot. Väike, lihtne, kuid vajalik asi linna noortele ekstreemspordisõpradele. Praegu on see asi tegemata, aga neid kohti, kuhu sellist summat suunata on linnas küll ja küll.
Omavalitsuste ühendamise/ühinemise temaatikaga edasi minnes on kindlasti vajalik teha kõikvõimalikke küsitlusi, uuringuid ja analüüse. Samas tundub, et ükskõik, missuguse uue dokumendiga omavalitsuste ühendamise kohta välja tullakse, leiavad paljud, et see ja teine ja kolmas asi ei ole ikkagi kohapeal TEGELIKKUSES nii nagu kõrvalt paistab. Mis on siis tegelikkus?
Väikeste haldusüksustena toimetades on paljudel võimukandjatel olnud küllalt hea ja lihtne olla. Saanud otsustada ja juhtida tähtsaid protsesse, kuid inimesi on jäänud sellest kõigest hoolimata maal ikka vähemaks. Ehitad Euroopa rahaga külakeskuse, uhke ja uue, kuid ikka ei taha inimesed maale tulla. Samast meetmest remondid kooli, aga ikka tuleb sinna vähem lapsi. Paned siis vallamajale maaküttesüsteemi, aga ikka ei jaksa noorte huviharidusse piisavalt ressursse suunata.
Ülemusi on, aga juhte?
Jääb alles võimalus kiruda riiki ja õigus kritiseerida valitsust, sest elame demokraatlikus riigis. Endale ja oma tegemistele vaadatakse aga vähe otsa ning mõnuletakse oma hääbuva kuningriigi troonil. Olen tähele pannud, et palju räägitakse, justkui oleks halduskorralduse uuenduse takistuseks omavalitsejad, kes ei taha kaotada tööd ja leiba. Tegelikult ei ole küsimus otseselt vallavanema töötasus, vaid võimus. Lihtsalt ei taheta kaotada võimu. Meil on omavalitsustes kohtuvalt palju ÜLEMUSI, aga vähe JUHTE. Ja ülemuste suust ei olegi võimalik muud juttu kuulda, kui et keegi teine siin kohapeal ei tea paremini kui mina, kuidas neid asju siin ajada, sest „Ma olen ülemus ja tean, kuidas on õige!“.
Halduskorralduse muutuse vajadusena tuuakse välja kvalifitseeritud ametkonna vajadus. Omalt poolt lisaksin siia juurde ka juhid. Valimistel saadud hääled ei tee kellestki kahjuks head juhti, aga nõudliku ülemuse võib saada küll.
Ja ometi inimesed elavad maal. Ja see on hiiglama tore. Ja tean, et paljud ei ole kaugeltki õnnetumad, kui linlased. Ma ei arva, et kõik peaks kampaania korras maal elama. Inimesed ongi erinevad, kuid rahvana peaksime ikka ühte hoidma ja mitte üksteisele ülbelt ülevalt alla vaatama või pugejalikult alt üles.
Ei pea rõõmustama, kui naabril läheb minust kehvemini või tegema kõik endast oleneva, et teist mustates läheks mul paremini. Järgmise aasta Teeme Ära! raames võiksime prügikoristamise asemel kolida mitme erineva omavalitsuse bürood samadesse ruumidesse.
ACTA aktsioon oli hea näide: me tuleme tänavatele, kui meile tundub, et keegi püüab kippuda meie virtuaalvabaduste kallale. Kodanikena aga vaatame pealt, kuidas paljud omavalitsejad oma rumaluses rikuvad paljude inimeste õigust, elada jätkusuutlikkus ja arenemisvõimelises elukeskkonnas. Veel enam, paljud valitakse kohalike omavalitsuste valimistel veel tagasi ka.
Ja nii istuvadki kaks meest külapoe kõrval pingil, libistavad õlut ja kurdavad, et kõik lähevad maalt linna ja kuidas maal ei ole midagi enam teha. Kui tuleb kohalik vallavanem, aetakse ennast sirgu, surutakse uhkusega kätt. Siis istutakse jälle maha ja muheletakse: vot kus on hea mees, juba omal ajal tegi häid asju. Selle peale võetakse lonks õlut ja mõtiskletakse edasi, et miks kurat kõik maalt linna elama lähevad?
(Autor on Jõgeva abilinnapea, IRL.)
