Mihhail Kõlvart: Haridus- ja teadusministeerium peaks vabandust paluma

 (139)

Mihhail Kõlvart
Mihhail KõlvartFoto: Vallo Kruuser

Haridus- ja teadusministeerium töötas välja meetodi, millega survestada ebameeldivaid lapsevanemaid ja õppeasutusi. Skeem on lihtne: ministeerium teeb avalduse, pöördub õiguskaitseorganite poole ning puhkeb skandaal. Süüdistustel pole küll alust, kuid süüdistuste objektist on avalikkuses loodud negatiivne arvamus. Ent kriminaalasjade lõpetamist kajastab meedia väga tagasihoidlikult, kui üldse kajastab.

Eelmisel nädalal lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi hoolekogu liikmete Oleg Bessedini ja Alisa Blintsova suhtes ministeeriumi kaebuse alusel algatatud kriminaalasja. Kahtlustati, et taotlus säilitada koolis vene õppekeel on võltsitud. Kriminaalasi algatati eelmise aasta augustis ning aasta möödudes selgus, et kuriteo koosseis puudub.

Sama võtet kasutati hiljuti Majanduse ja Juhtimise Instituudi (ECOMEN) suhtes, misjärel lasti kõrgkool praktiliselt põhja. Ministeerium teatas politseile kolmest instituudis toimunud seaduserikkumisest ning saatis ka vastavasisulise teate. Politsei keeldus kriminaalasja algatamast.

Sarnase taktika valis ministeerium ka kohalike omavalitsuste suhtes. Vaatamata sellele, et õpetajate palgad on haridusministeeriumi pädevuses ning vahendeid selleks eraldatakse riigieelarvest, süüdistab ministeerium pidevalt Tallinna linna raha mittesihipärases kasutamises.

Loe veel

Seotud lood:

Nii rääkis minister Aaviksoo esiti, et palgaks mõeldud raha suunatakse maksude tasumiseks, mis on iseenesest juba absurd, kuna palka on võimatu maksta välja maksustamist arvestamata. (Seda loomulikult juhul, kui minister ei pidanud silmas võimalust ümbrikupalkasid maksta.) Nüüd aga väidab ta, et palkade maksmise asemel kasutatakse raha koolide remondiks. Jällegi kõlavad meedias rängad süüdistused, kuid linna kommentaare ja vastuväiteid kas ei avaldata või avaldatakse mõttetute lühikatkenditena.

Mäletatavasti ilmus Aaviksoo 2011. aasta õpetajate meeleavaldusel üleolevalt oma haldusala esindajate ehk õpetajate ette ja sõnas etteheitvalt, et piketeerima peaks hoopis linnavalitsuse ees. Ometi olid ka järgnevad meeleavaldused ja loosungid suunatud valitsuse ja ministeeriumi hariduspoliitika vastu. Õpetajad on haritud ja mõtlevad inimesed ning mõistavad väga hästi, et pedagoogi palk on haridus- ja teadusministeeriumi reguleeritud ning selleks riigieelarvest eraldatud raha ei saa kohalik omavalitsus isegi soovi korral teisteks eesmärkideks suunata.

Samas on ministeerium tänaseni kohalikele omavalitsustele võlgu koolide tugipersonali (logopeedid ja koolipsühholoogid) jaoks riigieelarves ette nähtud 3,3 miljonit eurot. Samuti ei ole ministeerium 2010. aastast täitnud ka oma seaduslikku kohustust hariduslike erivajadustega laste koolide pidamise osas. Seda on riigi eest viimase nelja aasta jooksul teinud Tallinna linn ning see läks linnale maksma 3,6 miljonit eurot, mida riik ei ole tänaseni tasunud.

Sellele lisandub kohalikele omavalitsustele 2010. aastal seadusega pandud kohustus katta erakoolide tegevuskulud, mille jaoks samuti ei eraldatud rahalisi vahendeid ning mille jaoks peab pealinn leidma raha teiste valdkondade arvelt.

On äärmiselt kahetsusväärne, et ministeerium tegeleb spekuleerimisega, selle asemel, et lahendada igapäevaseid probleeme. Ja veelgi kurvem on see, et spekulatsioonid lähevad tihtipeale valesüüdistusteni välja ja kui on tõestatud nende alusetus, ei jätku mehisust laimu objekti ees vabandust paluda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare