Kuigi tegemist on suurte numbritega, moodustavad need Delli poolt aastas toodetavate arvutite koguarvust siiski tühise osa. Dell oli sunnitud ostjate soovidele kas või näiliselt vastu tulema. Kõigepealt teatati, et hakatakse tegema koostööd Novelliga SuSE Linuxi testimiseks. Vaevalt jõudis linuxihuviliste kogukond rõõmustama hakata, kui Dell teatas, et esialgu nad ikka eelinstalleeritud Linuxiga arvuteid müüma ei hakka. Järjekindlad foorumi külastajad märkasid ka, et Dell eemaldab foorumist kriitilised kommentaarid ja muudab numbreid. Näiteks oli mõni aeg tagasi neid, kes soovivad ilma operatsioonisüsteemita arvutit 53000, praegu vaid 48498 (need numbrid muutuvad pidevalt).

Mina kuulun nende linuxikasutajate hulka, kes sooviksid võimalust osta mistahes Eestis müüdav arvuti ilma operatsioonisüsteemita. Ega arvuti pole Brežnevi pakike, mis lisaks soovitud kaubale sisaldas kohustuslikus korras ka rämpsu. Linuxi installiga saan ise hakkama.

Müüja peaks muidugi suutma öelda, kas arvuti töötab Linuxiga või mitte. Seda pole raske kindlaks teha isegi kaupluses. Kui arvuti käivitada mõne Linuxi distributsiooni LiveCD-ga, siis peab kuvarile pilt ette tulema, internetiühendus tööle hakkama ja mälupulgalt või Ubuntu LiveCD plaadilt olema võimalik mängida ogg-vormingus heli- ja videofaile (teistel distributsioonidel pole enamasti näidisfaile kaasas). Kui kõik toimib, siis tuleks kindluse mõttes teha install kõvakettale, kuid müüjalt seda muidugi nõuda ei saa. Tootja jaoks poleks see aga mingi probleem, isegi poole tosina populaarsema Linuxi distroga. Ainult et ei müüjad ega tootjad pole Linuxist huvitatud. Windowsi müük tagab neile suurema kasumi.

Igasuguste draiverite (nt videokaardi draiverite) ja lisatarkvara paigaldamine oleks sel juhul ostja mure. Eelinstalleeritud Linuxiga arvuteid on ehk võimalik müüa mõnele ettevõtete grupile. Näiteks müüb Lenovo Indias dual-buut arvuteid, kuhu on eelinstalleeritud SuSE Linux ja Microsoft XP Starter Edition. Minu arvates peab tootja sel juhul vastutama ainult selle riistvara töö eest, mis komplektis on. Lisaseadmete ostmisel on juba ostja mure leida sellised seadmed, mis arvutis oleva Linuxi distroga töötavad. Muidugi poleks paha, kui tootja pakuks välja sobivate lisaseadmete nimistu.

Ülaltooduga ei ürita ma Windowsi eelistajatele Linuxit kaela määrida. Linuxi kasutamine eeldab praegu veel keskmisest nutikamat arvutikasutajat. Olgugi neid vaid 2-3% arvutikasutajate üldarvust (Eestis olevat suhtarv Distrowatchi andmeil märksa suurem, ikkagi edukas IT-riik), väärivad nemadki arvutitootjate tähelepanu.