Metisse aknahaldur

Metisse on prantslaste suure In Situ projekti raames loodud aknahaldur, mis on saadaval General Public Licence all Linuxile. Mandriva kavatseb selle kasutusele võtta kevadel ilmuvas uues distributsioonis. Et luua asjahuvilistele võimalus eelnevaks tutvumiseks, lasti välja LiveCD — Mandriva One 2007 “Metisse.” Oma kodulehel kirjutavad nad „Metisse is not a 3D desktop but a Human-Computer Interface (HCI) technology.“ Praegu töötab see ainult GNOME töölauaga.

Metisse võimaldab teha akendega must miljon erinevat operatsiooni. Aknad on poolläbipaistvad, läbipaistvuse astet saab kasutaja ise reguleerida. Kui läbipaistvus on välja lülitatud (none), siis muutub aken poolläbipaistvaks vaid siis, kui seda nihutatakse. Aknaid saab üksteisest sõltumatult mistahes telje ümber pöörata. Igas asendis saab aknaga töötada, nt teksti sisestada. Kui hakkate märgistama teksti aknas, mis on osaliselt kaetud selle peal oleva aknaga, siis volditakse pealmine aken automaatselt kokku. Unikaalne omadus. Palju kogu sellest tulevärgist kasu on, on iseküsimus. Eks see sõltub kasutaja tööharjumustest. Kõiki võimalusi ei pea ju tingimata kasutama, kuid paljud neist on minu arvates teretulnud.

Compiz ja Beryl 3D töölaudadele traditsioonilist kuupi ei ole. Selle asemel on iga töölaud mõttelise 3x3 tabeli lahter. Aknaid saab ühest tabeli lahtrist teise (st teisele töölauale) nihutada. Tabelile saab heita pilgu „linnulennult“ (vt pilti), sisse ja välja suumida jne. Tutvuge kuvapiltide ja videotega programmi kodulehelt. Kes soovib asjaga põhjalikumalt tutvuda, peab alla laadima plaaditõmmise. Võimalikke aknaoperatsioone on nii palju, et uurimist jätkub mitmeks päevaks.

Metisse on diskreetne. Tööpinnale lisandub ainult väike 3x3 tabel, mis võimaldab erinevaid töölaudu valida. Metisse on vähenõudlik. Proovisin seda vanal, 733MHz Pentium III protsessori, 256MB mälu ja 16MB ATI Rage 128 videokaardiga arvutil. Töötas laitmatult. Kõik aknaoperatsioonid olid piisavalt kiired. Palju rohkem võimalusi kui Windows Vista Aero Glass liidese korral ja uut riistvara (1GHz protsessor, 1GB mälu, 128MB videomäluga videokaart) polegi vaja hankida! Vistaga saavad hakkama vaid 15% olemasolevaist arvutitest. Paradoks. Kuhu see Vista aur küll läheb, kas tõesti muusika- ja filmitöösturite digitaalsete õiguste kaitsele, nagu kirjutatakse?

Suhtuge Metissesse kuidas tahes, igal juhul on tegemist programmeerimisalase tippsaavutusega, mida ressursiahne Vista kohta kuidagi öelda ei saa.