Me peame võitlema põhjuse, mitte tagajärjega

Avo Üprus, EELK Kriminaaltöö keskuse juhataja

Vangla ja kuritegevus on nähtused, kus kõik on enda arvates asjatundjad, aga tavaliselt lähtuvad need "asjatundjad" skandaalist, mitte probleemist. Parim vahend kuritegevuse ärahoidmiseks on selle ennetamine ehk iga kroon mis investeerime preventsiooni on parem kui kroon, mis investeeritud vanglasse.

Valitsus võttis vastu otsuse välja töötada krimiaalpreventsiooni programm juba enam kui viis aastat tagasi. Hoolimata sellest, et kõik tähtajad on ammu möödas, on lõpuni välja töötatud vaid kolmandik programmist, täideviimine aga on hoopis unarusse jäetud.

Ka teine asi: kuriteo ohvritele osutatava abi programm on vastu võetud, kuid ei toimi, mis on täiesti arusaamatu. Ainukesena tegeleb sellega Ohvriabi, mis on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon. Ohvriabi liikmeid on mõnikümmend, see tegijate enda annetustest elabki. Vaid mõnele konkreetsele projektile on mujalt toetust saadud.

Tagajärgedega võitlemise asemel tuleks hoopis neid ennetada. Kuritegevust mõjutab ning selle ennetamisel on kolm võimalust: võimaluste vähendamine, keskkonna kujundamine, ühiskonna sotsiaalne areng.

Me ei ütle, et inimene on kurjategija. Me ütleme, et tal on kuritegelik risk. Kui me teame faktoreid, mis teda kuritegevusele kallutavad (näiteks halvad vanemlikud oskused, ebaedu koolis), võime neid leevendada ja suurendada positiivseid faktoreid. On võimalik mõjutada ka täiesti individuaalseid üksikjuhtumeid, näiteks vägivaldsel inimesel õpetada endaga toime tulla. See on asi, millesse ma usun, sest karistus ei paranda kedagi.

Aga niikaua kui vanglad eksisteerivad, tuleb põhirõhk panna rehabilitatsioonile, mitte järelevalvele, nagu praegu. Ja ma loodan et vanglate aeg ei kesta igavesti (vanglad ei ole õnneks nii vana komme kui üritatakse näidata).

Aga praegu on sotsiaaltöötajad halvasti ette valmistatud. Teha tuleb õppeprogramme, mis lähtuksid kognitiivkäitumisest ning teha nii, et kõrge kuritegeliku riskiga inimesed omandaksid oskusi ja õpetada neile väärtusi, mis võivad edasi aidata.

Preventsioon on tegelikult väga lai mõiste, seda tehakse isegi arhitektuuri kaudu, näiteks läbi linnaplaneeringu ja uste parandamise. Otsapidi jõuab siia ka noorte perede toetamine.

Praegune valitsuse migratsioonipoliitika aga suurendab muukeelsete tõrjutust, seega ka kuritegelikku riski. Jõhkraid isikuvastaseid kuritegusid arvesse võttes peaks aga Narvas läbi viidama kriminaalpreventsiooni pilootprogramm.

Ei ole vaja rääkida turvatundest, turvatunne on propaganda. Turvalisust on vaja, ja turvalisus on see, kui mu tütar julgeb õhtul üksi koju tulla.