Olgu kasiinovastased kas või saapaviksijad (Delfi juhtkiri 19. juulil), kuid kui nende aktiivsus päästab kas või ühe Eesti pere kasiinotragöödiast, siis oleme juba võitnud.

Tore, et Delfigi on meie sekka tulnud, sest kes veel kui mitte Delfi teab kasiino mõjuvõimu, meelitavad ju kasiinomaailma vägevad kergeuskliku maarahvast kiusatusse Delfi Kasiino lehekülgede abiga.

Kasiinovastane kampaania ise on erakonnaväline ning võin kinnitada, et Max Kaur ei ole selle kampaania läbiviimiseks saanud mitte ühtegi annetust ega kingitust.

Kampaania rajaneb Põhjamaade kogemusel, mis meile kõige rohkem sobib. Ka nemad on aastakümneid eraomanikku kasiinost kaugel hoidnud ning on kasiino kasumi pannud teenima ühiskondliku huvi. Tuleb kahetsusega nentida, et avaliku arvamuse eksiteele viimiseks levitatakse viimasel ajal väidet, et kasiinode ühiskondlikule huvile allutamine on jaburus.

Ma ei arva, et Taani, Rootsi ja Soome valitsused kannatavad jaburate ideede küüsis. Vastupidi, nemad on kogu aeg arvanud, et just eraomanikuta kasiinost on tõusnud tulu nii kodanikule kui ka ühiskonnale tervikuna. Ja seal toimib reaalselt ranged reegel — 97% kasiinosse toodud rahast mängijatele tagasi.

Ka viited Euroopa Liidule, et justkui me ei saaks kasiinodega midagi ette võtta, kuna Brüssel keelavat, on mõeldud kergeusklikele.

Tegelikult on Euroopa Liidu igal liikmesriigil õigus oma territooriumil tegutsevate äriühingute tegevust piirata. Kasiinoäri ühiskondlikule huvile allutamise puhul Eestis on garanteeritud, et piirang on vajalik vältimatu avaliku huvi tagamiseks, on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ning oleks rakendatud diskrimineerimata.

Samuti ei ole sellisel puhul piirang rangem kui eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kuna kasum teeniks ühiskonna huve, poleks tegemist ka riigile tulu teenimisega. Seega oleks täidetud kõik Euroopa Kohtu nõudmised, kes sellist olukorda on analüüsinud.

Seda, kui palju kasiinosid ja kuhu luuakse, seda otsustab meie riik, mitte Brüssel ega Armin Karu. Muide, tuleb ka nentida, et kaheldamatult toimivad riigile juba praegu kuuluvad hasartmängud Eestis hetkel paremini kui kasiinod, näiteks Eesti Loto, ausalt öeldes pole isegi kuulnud tarbijate nurisemist.

Olen samas Delfiga nõus, et riik ei pea ilmtingimata olema kasiinode omanik. Oluline, et kasiinode kasum läheks ühiskonna hüvanguks. Mis vormis ühiskond seda kasiinomajandust kontrollib, on teisejärguline.

Iga aus kodanik on huvitatud, et oleks võimalikult vähe kasiinosõltlasi ja kasiinosid. Allutades kasiino ühiskondlikule huvile, on meil lootust, et me suudame seda protsessi kontrollida.