Martin Vällik: Kooseluseaduse kontseptsioon sordib osa inimesi teisejärgulisteks



Martin Vällik: Kooseluseaduse kontseptsioon sordib osa inimesi teisejärgulisteks
Reuters/Scanpix

Kui kohalike kirikuisandate veidruse saab ära seletada eluvõõruse ja dogmaatilisusega, siis riiklikku homofoobiat ei saa millegagi õigustada.

Justiitsministeerium on välja saatnud üleskutse ühiskondlikele organisataioonidele, et avaldataks arvamust välja pakutud kooseluseaduse kontseptsioonile. Pöördumist saab täies mahus lugeda
ministeeriumi kodulehel.

Kuigi pöördumise alguses avaldatakse lootust, et järgneb lugupidav ja asjalik debatt, siis järgmise paari lausega pannakse asjad nö paika - sorditakse osa inimesi otsejoones teisejärgulisteks ehk neiks, kes justkui ei vajagi partneritena suuremat kindlustunnet, kui nad seda ise tahaksid. Vastav kirjalõik on järgmine:

"Olgu alguseks öeldud, et kontseptsiooniga ei muudeta abielu põhimõtteid ega tehta ettepanekut avada abielu samasoolistele paaridele. Lähtutud on põhimõttest, et suurima kindlustunde partneritele annab registreeritud abielu, ning seetõttu ei halvenda kontseptsioon abielu positsiooni."

Siin on ka põhjendamatu eeldus justnagu halvendaks abielu muutmine sooneutraalseks selle positsiooni. Selline arvamus, vaikimisi eeldus tegeleb samasooliste paaride süüdistamisega "vandenõus" halvendada abielu positsiooni. Kuidas abielu positsioon halveneks, jääb arusaamatuks ja seda meile ei selgitata. Seda polegi võimalik mõistlikul moel selgitada, kuna sellisel arvamusel puudub igasugune mõistuspärane alus. Abielu positsiooni saavad halvendada või ka parandada eelkõige abielus inimesed ise sellega, kuidas nad oma abielu elavad, aga see pole tegelikult ju kellegi asi, sest eraelu on meil puutumatu.

Loe veel

Seotud lood:

Kui kohe alguses on üks täiesti normaalne ja minumeelest parim võimalus (sooneutraalne abielu) mängust välja jäetud, siis pakutakse meile kahte suuremat valikut - registreeritud kooselu ja registreerimata ehk faktiline kooselu. Registreeritud kooselu instituut on kirjelduse järgi peaaegu samasugune nagu abielu, aga mõningate piirangutega. Olulisim piirang saaks olema lapsendusõiguse puudumine või äärmisel juhul võimalusega kooselupartneri laps lapsendada, kui rida tingimusi on täidetud.

Kirjelduse sõnastusest jääb mulje, et see on nimme tehtud selliselt, et äkki see rahuldaks meie kirikutegelasi, kes on silma paistnud äärmiselt jäiga homovastasusega. Too tekst nagu anuks, et konservatiivid natukesekenegi järgi annaksid ja veidi ka lastele mõtleksid, kes ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena muidu lastekodusse peaksid sattuma, selmet kooselupartneri peres edasi elada.

Kui kohalike kirikuisandate veidruse saab ära seletada eluvõõruse ja dogmaatilisusega, mis eelistab dogmat elavale inimesele, siis riiklikku praktiseeritavat homofoobiat ei saa millegagi õigustada. Äärmiselt iseloomulik on ses osas kontseptsioonis kirjeldatud keskne küsimus:

"Peatüki üks keskseid küsimusi on kindlasti see, kas registreeritud kooselu lepingu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid. Selle põhjenduseks saaks öelda, et erinevalt erisoolistest paaridest ei ole neil Eestis abieluõigust ja seetõttu oleks põhjendatud pakkuda neile sel viisil suuremat kindlust. Või peaks kooselulepingu sõlmimine olema sooneutraalne, avatud kõigile, kes seda soovivad kasutada?"

Kui registreeritud kooselu võiksid sõlmida vaid samasoolised paarid, siis institutsionaliseeriks see riikliku homofoobia veelgi tugevamalt ja jagaks inimesed selgelt eri kategooriatesse lähtuvalt nende soolistest eelistustest. Kirikutegelastel on pikk traditsioon ja kogemus jagada inimesi omadeks ja "teisteks", riigi ülesanne võiks olla neid barjääre maha võtta, mitte aga uusi rajada.

Kokkuvõtteks pooldan sooneutraalset abielu koos kõigi sellest tulenevate õigustega, sh lapsendamisõigusega. Kindlasti on oluline ettepanekupaketi see osa, mis reguleeriks registreerimata kooselupartnerite õigusi. Samas on oluline kuulata eelkõige asjaosaliste endi arvamusi ning ennetada tühja tööd, mida panustatakse lahjade vaheetappide peale, selleks et üritada meeldida neile, keda antud probleemiring peaaegu üldse isiklikult ei puuduta.

Soovin väga, et meie riik suhtuks meie elanikesse võrdselt ja kui tajutakse ebavõrdset kohtlemist ning sellest teada antakse, siis kuulataks eelkõige ikka neid, keda see ebavõrdne kohtlemine otseselt puudutab, kuna ajalooliselt privilegeeritud seisused (mees, keskealine, valge nahavärviga, heteroseksuaalne, kirikutegelane jne) pole tihti üldse võimelised mõistma neid, kes antud ajaloolises situatsioonis ei ole privilegeeritud.

Sooneutraalse abielu asjus on paradoksaalne veel see, et tegelikkuses ei vähenda see kellegi privileege, vaid võimaldab suuremal osal elanikkonnast oma õnne poole püüelda, ja sellest võidavad kõik, kui meie ümber on rohkem õnnelikke inimesi.

(Autor on MTÜ Eesti Skeptik asutaja.)

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.