Martin Plaser: Kas Meikar on hull, otsib tähelepanu või on tal rahaprobleemid?

 (300)

Martin Plaser: Kas Meikar on hull, otsib tähelepanu või on tal rahaprobleemid?
Martin PlaserFoto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

Vanakooli teater - mõned afgaani külamehed on ka osavamad valetajad...

Mitmed inimesed on küsinud, kas Silver Meikar räägib tõtt. Olen vastanud, et ma ei tea - ma ei ole temaga rääkinud. Veel vähem üle kuulanud. Ei traditsiooniliste ega ebatraditsiooniliste meetoditega. Ja ei ole huvitanud ka.

Inimesed on aga muutunud üha nõudlikumaks. Vaata, arva, ütle! Ja on saatnud videote linke. Äripäev, Delfi, “Kahekõne”. Olgu. Kõik lingid emailis. See vist käib noorkirjanik olemisega kaasas. Kistakse soojast voodist välja ja pannakse arvamust avaldama.

Avan lingid. Vaatan. Joomatunnustega sihvakas mees, kramplikul toonil ühte ja sama kordamas: räägi ära, ära räägi, räägi ära, ära räägi - aitab! Tõeline üllatus. See mees on olnud Riigikogus? Reformierakonnast? Saatke mind parem tagasi missioonile. Miks ma pean sellist jama vaatama.

Aga noor mees kordab videos nagu papagoi: räägin tõtt, ainult tõtt, kogu tõe. Ja-jaa. Ja siis appihüüe. Tulge rääkige. Tulge tunnistage. Aga mida? Ta tahab jätta muljet, et see on õigluse toomine, et juhtida tähelepanu seaduse aukudele, vigadele süsteemis.

Naeruväärne

See, et ta nimetab oma tegevust “ausalt ära rääkimiseks, kuna pole teist võimalust”, on kehakeelt jälgides talle endale ka iga hetk aina enam meelepärane mõte. Teisisõnu ta õpib seda lauset tõeks pidama. Ta ei usu sellesse, aga “ma räägin tõtt” korrutamine muudab ta kindlamaks, see kõlab hästi. Kontrastiks proovib manada eneseohverduslikku pilti, et tema pidi selle otsuse tegema. Kusjuures trahvide ja vangistuse hinnaga. Naeruväärne.

Loe veel

Ja siis jälle: las keegi tuleb appi ja tunnistab tema poolt. Siin on näha, et ta ise ka mõistab, et see on kanajalgadel keiss. Krampis kehakeel, juba varem väljamõeldud sõnumid. Milleks seda vaja, kelle huvides ennast süsteemist kõrgemale tõsta? Kas tõesti on pettumus ja solvumine niivõrd suur, et ego vajab boosti?

Pigem fantaseeriksin teemal rahaprobleemid, sest sellise kivi saab visata vaid ühe korra. Kui sellelaadseid asju tehakse raha pärast, peab olukord olema meeleheitlik. Aga nendel puhkudel, kus on hiljem välja tulnud, et tegu on mõjuagentidega, on inimene saanud enda jaoks suurelt makstud. Kõrvaltvaatajale tunduvad need sõltumata summast aga alati juudaseeklid. Vanakooli teater.

Kui Savisaar küsib retooriliselt, et miks Meikar aususega venitas, usun, et tal on endal vastus olemas ja ta ei ootagi mingit dialoogi. Ju Silver hinna üle läbirääkimisi pidas. Mõtlen, et tegu on Julian Assange'i laadse edevuse, hulluse ja (tööandja) varjatud motiividele viitava juhtumiga.

Illusioon puruneb

Kui Julian Assange'il oli infot (kõigi kohta, peale Putini ja tema sõprade) ning tema motiivina on kohe algusest peale tundunud raha ja kuulsusehimu, siis tema Beneficial owner (tegelik omanik, kasusaaja) selgus ikka alles Putini telekanalisse Russia Today tööle asudes.

Silver Meikar aga ei jäta muljet, et tal ka tegelikult infot oleks - ta ei ole esitanud ühtegi fakti, kuidas ja millal ta seda teemat on erakonnas arutanud. Mitte ühtegi e-maili, ühtegi koosoleku kuupäeva. Ja üldse. Tavaline inimene helistaks politseisse. Mina ka.

Aga vaatan edasi. Ja korraga laguneb see luurekontseptsioon koost. Silver Meikar hakkab kehastama maksimaalset tõsiseltvõetavust ja teatab, et on rääkinud ainult tõtt ja uurimise huvides ei saa asju (mida ta on varem teinud) teles paljastada.

Kui tal oleks reaalne konstruktsioon sellest mõttest olemas, suudaks ta vähemalt mingilgi määral ümmargust juttu ajada, aga ta väldib teemat igast küljest ja lahmib vaid õpitud fraasidega. Olen näinud sadu afgaani külamehi, kes on olnud veenvamad ja kes on oma loba eest tahtnud saada vaid mõne dollari. Kui see poleks teleintervjuu, vaid Meikar ajaks sellist juttu ülekuulamistelgis, siis see oleks hetk, kus mul kaoks igasugune huvi selle vastu, mida tal öelda on. Ma küsiks ainult ühte asja: kes sul seda rääkida käskis.

Ma ei tea, mis vastus sealt tuleks. Ma ei tea, kas see vastus midagi huvitavat oleks. Sest tegu võib olla ka kliinilise juhtumiga. Et ta arvabki, et räägib nüüd edasi kogu elu ainult tõtt. Aga tema tõtt ja talle omast tõtt. Tema absoluutset tõtt. Mis on on antud talle kuskilt ülevalt. Ja ma ei pea silmas käsuliini, vaid inspiratsiooni või kirgastumist. Assange my ass. Pigem iga hinna eest tähelepanu otsiv eksinud hing.

(Autor on olnud missioonil Afganistanis ja kirjutanud raamatu "Minu teine miljon".)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare