Mart Luik: ETV hukutab aeg

Seni olen püüdnud avalikkuse ees ETV ümber toimuvat kommenteerida nii vähe kui võimalik. Sest ETV on siiani osaline reklaamiturul ja TV3 otsene konkurent. Väljakujunenud turumajanduse tingimustes ei ole aga sobilik võistlejat arvustada.

Kui Delfi seekord kommentaari palus, andsin oma nõusoleku ühel põhjusel. Ringhäälingunõukogu-, erakanalite- ja riigi esindajad kinnitasid volbriöhtul Kultuuriministeeriumis oma allkirjadega poliitilist konsensust, et kõigi eelduste kohaselt järgmise aasta algusest peaks ETV loobuma kahepaiksest rollist ja lõpetama reklaami müümise. Pühendumaks ainult sellele, milleks avalik-õiguslik meedia on kutsutud ja seatud. Uues olukorras ei oleks ETV enam kellegi konkurent, vaid meediaettevõte, mida finantseeritakse kogutud maksudest.

Niisiis, püüan pealkirjas esitatud väidet põhjendada. ETV-le mõjub hukatuslikult aeg nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Lühikeses seetõttu, et ETV juhtkond on oma ülesannete määratlemisel segadusse sattununa võtnud üsna jäiga kaitsepositsiooni ja hoiab kramplikult kinni päheõpitud seisukohtadest. Vastuseks Rahandusministeeriumi väitele, et ETV peaks oma võlgadega ise hakkama saama, teatavad RHN ja ETV, et siis tuleb kanal kinni panna! Olgem mõistlikud, võlgade ajatamise ja ettevõtte sulgemise vahel on tükk tühja maad.

Tuleks meile kõigile kasuks, kui osapooled väldiksid emotsionaalseid ja kategoorilisi seisukohavõtte ja selle lõputu ajalehtedes toimuva vaidlemise asemel ETV ka midagi ära teeks. Kui kaua räägitakse ETV-le kuuluva mahuka kinnisvara kas osalisest või täielikust müümisest? Kõik on justkui nõus aga midagi ei toimu.

Kui kaua räägitakse ETV töötajate arvu olulisest vähendamisest? Aga veel tänagi tegelevad 2 riidehoiutädi Faehlmanni tänaval 5 mantli varna riputamisega. Aga võlad ei kao, kulusid ei vähendata ja reforme ellu ei viida. Aeg on ETV vaenlane ja ei keegi muu, kui oma meeskond nõrgestab päev-päevalt seda organisatsiooni, eelkõige oma tegemata jätmistega.

Täna oleme me silmitsi unikaalse olukorraga, kus riik ja meediaettevõtted on jõudnud üksmeeleni, et ETV-l tuleb loobuda reklaami müümisest ja eratelejaamad on nõus reklaamituru korrastumise nimel võtma suure rahalise riski. Kui keegi väidab, et 10 miljonit krooni aastas ei ole suur raha, siis paluks meenutada, millise raha eest erastati näiteks Edelaraudtee. Võib teine variant, ehk soovib see “keegi” tulla TV3 müügiosakonda praktikale…

Üsna pea saab näha, kas see protsess hakkab venima või me tõesti suudame 2002. aasta jaanuariks Eesti teleturul viia ellu olulise reformi. Kahtlemata oleks see samm oluline eratelekanalitele aga mitte vähem ETV-le. 2-3 aasta pärast ei pruugi TV3, Kanal 2 ja TV1 omanikud enam sellise riski võtmisega nõus olla. Raske oleks, aga me saaks hakkama ka tänase turukorralduse tingimuste jätkumisel.

ETV kohta ma sama öelda ei julge, kui isegi kanali juhid seda ei usu. Ometi kostub juba ETV reklaamijuhi Rivo Saarna suust, et “neil on pikaajalised lepingud ja nende katkestamisel tuleks ETV-l maksta suuri trahve…”. Just nimelt selle mehe ülesandeks on mitte sõlmida lepinguid üle 2001/2002 aastavahetuse. Vastasel juhul oleks see teadlik ETV positsioonide kahjustamine, võttes ettevõttele kohustusi, mida saaks vältida.

Pange tähele, mitte keegi Kultuuriministeeriumi ümarlauas viibinutest ei väida, et ETV-d pole üldse vaja. Isegi mitte erakanalite esindajad. Kokkuleppe unikaalsus ju selles seisnebki, et kõik osapooled möönavad- praegu on avalik-õiguslikul meedial täita Eesti ühiskonnas mõningane roll ja täna õnnestub sõlmida vaid selline ühiskondlik kokkulepe, mis tunnistab ETV vajalikkust. Aga kauaks?

Rääkides 20-30 aastasest perspektiivist on üsna tõenäoline, et avalik-õiguslik meedia kui üks sotsiaaldemokraatliku Euroopa dogmadest kaob varem või hiljem. Põhjus lihtne- kõik ei saa elada maksudest, keegi peab neid ka maksma. Ja globaalselt kuulub meedia nn isemajandavate ettevõtlusvaldkondade hulka, s.t. ei vaja subsideerimist.

Arvestades tehnoloogia ülikiiret arengut (internetitelevisioon, digitaaltelevisioon, liikuva pildiga mobiilid) juhtub see pigem varem kui me prognoosime. Siin Eestis me midagi oma peaga välja ei mõtle, hüppame aga samale rongile. Seda enam, et eratelejaamad on Euroopas vaid mõned aastad vanemad kui Eesti omad.

Ja ikkagi. Kommentaari kirjutades vaatasin ühe silmaga CNN-i, kus Briti peaminister Tony Blair kuulutas otseülekandes välja valimised. Vaatasin seda “Breaking News´i “ ja mõtlesin ei tea mitmendat korda: “Kui keegi mulle ometi inimkeeli ära seletaks, millist erakordset infot pakub mulle avalik-õiguslik BBC? Mida ma kuidagi ei saa CNN-ist, BskyB-st, National Geographic´ust, Yahoo´st ja/või Delfist?”

Mart Luik on TV3 Juhatuse esimees