Marje Hansar: 18 aastat õllesummerit - kõigile meeldida pole võimalik
Selles pole midagi traagilist. Inimesed on erinevad, maitsed ja eelistused on erinevad. See muudabki inimühiskonna huvitavaks. Erinevad arvamused, erinevad seisukohad ja nendevaheline dialoog, vaidlus ning diskussioon on elu edasi viivaks jõuks.
Sellepärast pole midagi imestada selles, et samavõrra kui Õllesummeril on sõpru (ligi 80 000 inimest külastab Õllesummerit iga-aastaselt) – on Õllesummeril ka vaenlasi.
Läbi aastate on paljud poliitikuid kõige erinevamatest erakondadest ning teisi avaliku elu tegelasi Õllesummerile avalikult poolehoidu avaldanud. Paljud neist on kindlasti püüdnud seeläbi meeldida
Õllesummeri sõpradele. Ning igal aastal on leidunud neid, kes Õllesummerit avalikult rünnates on püüdnud meeldida teisele poolele.
Kahju, et nagu sellistes vaidlustes ikka – ei kuulata tihti teineteist üldse ning pigistatakse silm kinni nii heas kui halvas. On inimesi, kelle maailm on üheselt mustvalge.
Õllesummeri vihkajad ei taha üldse tunnistada, et selles festivalis on midagi väärtuslikku. Õllesummeri lavadel on esinenud pea kõik parimad Eesti artistid, rahvusvahelise kaliibriga staarid, sümfoonikud, laulukoorid jne.
Oleme ise kutsunud ellu väga erinevaid teemakontserte Eesti parimate muusikute ja lauljatega. Need kontserdid on pälvinud väga positiivse vastuvõtu nii publiku kui kriitikute poolt.
Õllesummeri vihkajad aga kirjutavad endiselt, et Õllesummeri olemus on lauluväljakul end täis juua... Nad pole ise sellel festivalil kordagi käinud, aga esinevad ekspertidena. Poolik on ka nende seisukoht, kes näevad Õllesummerit vaid kui muusikafestivali. Õllesummer alustas õllefestivalina ning see pool on endiselt alles ja aktuaalne. Peale kontsertide ja muusika on väga erinevaid
ajaveetmisviise (benji-hüpped, erinevad mängud ja atraktsioonid).
Ka alkohol on mõeldud vaid täiskasvanutele, nagu see peab olema igal avalikul üritusel. Keegi ei eita ega salga, et suurüritusega kaasnevad ka probleemid. Ükskõik kui ranget kontrolli me ei rakendaks müügipunktide juures – ikka püüab mõni hooletusest või hoolimatusest seadust rikkuda. Usun, et enamik neist saab karistatud, kuid täiuslikku kontrolli pole olemas.
80 000 inimese sekka sattub neid, kes ei oska või ei suuda alkoholiga piiri pidada ja ka neid, kes ei oska avalikus kohas käituda.
Õllesummeri kohta on aastate jooksul levitatud palju valesid. Näiteks nagu jätaksime me endast maha koristamata lauluväljaku või rikuksime selle muru. Lauluväljak on eestlastele püha paik! Muidugi Õllesummeri järgselt koristatakse põhjalikult kogu lauluväljaku territoorium!
Mul on ühelt poolt kahju, et on inimesi, kelle meelerahu saab ainuüksi Õllesummeri toimumise faktist rikutud, kuid ma samas ei mõista neid. See üritus toimub lauluväljaku suletud territooriumil, inimesed, kes soovivad, ostavad pileti ja saavad vastu kvaliteetset meelelahutust ja suviseid elamusi. See ei puuduta neid, kes üritusest osa ei võta. Teisalt aga ei oska ma kuidagi kaasa tunda neile, kes võtavad Õllesummeri vastu sõna omakasupüüdlikkusest – taotledes mingit odavat
populaarsust. Ma arvan, et ka poliitikud, kes on meid kritiseerinud, võiksid teha oma tööd, teenida oma rahvast. Nende väiklast tähelepanuvajadust on nukker pealt vaadata.
Mis puudutab minu ebaõnnestunud kommentaari seoses laulupeoga, siis olen korduvalt kinnitanud, et tegemist oli halva naljaga, mis kukkus välja täitsa valesti. Tegin pingelisel ajal valeotsuse ning kahetsen seda.
Pole mingit kahetpidimõistmist, et Tallinna lauluväljak on rajatud just laulupidude korraldamiseks. Ning kõigi Eesti kontserdikorraldajate jaoks on suur au sel väljakul oma kontserte korraldada.
