Margus Kiis: Mis on jäänud meile olümpiaregatist Tallinn 80?

 (152)
Margus Kiis: Mis on jäänud meile olümpiaregatist Tallinn 80?
Foto: Siim Lõvi

Ajaloolane Margus Kiis toob välja 10 tähtsamat olümpiaregati tulemit, mis 32 aastat tagasi toimunud üritusest siiamaani alles on jäänud.

1980. aasta Moskva olümpiamängude raames Eesti NSV-s Tallinnas 21.-29. juunini toimunud regatt ei olnud just osavõtjaterohke. Osales 23 riiki, neist ainult 17 oma lipu all ning kokku 154 sportlast.

Ajakirjanikud imestasid regatti ümbritsenud uimase ja kontrollitud õhkkonna ning elevuse puudumise üle. Kõikjal tolknesid KGB agendid ja ka puhtaksküüritud Tallinna tänavad paistsid kõva kontrolli all olevat. OM-i osavõistlus toimus ju okupeeritud piirkonnas, mis tõi kaasa nii boikotid kui ka üldise kahtluse mängude sisulise väärtuse kohta. Liikus nali, et kui varem tunti muret, mida teha olümpiaehitistega pärast mänge, siis selle OM-i ajal tekkinud küsimus, mis teha objektidega võistluste ajal.

Ometigi ei saanud elevuse puudumisest rääkida olümpiaregati ettevalmistuse osas - ettevalmistus kestis mitu aastat ning mida saatis kõva ja vaimustustküttev propaganda meedias. On väidetud, et regatti teenindavate (ja kultuuriprogrammi läbiviivate) inimeste arvu (väidetavalt peaaegu 9000), ning osalevate sportlaste suhtarvu poolest peaks Tallinn 80 minema Guinessi rekordite raamatusse. Tõenäoliselt on rekordilise arvu ja mastaabiga ka olümpiaks valminud ehitised, mis ehitati OM-i pealinnast, Moskvast, ligi tuhande kilomeetri kaugusele spetsiaalselt ürituse ajaks. Tallinn muutus linnana tänu spordiüritusele oluliselt. Ehitusteks eraldati 200 miljonit rubla ja töös oli rohkem kui 20 000 ehitajat ning ligi 200 000 vabatahtlikku.

Kümme siiani püsinud olümpiaehitist

Siiski on Tallinn 80 jätnud püsivaid jälgi ka muudesse valdkondadesse. Loetlekski 10 tähtsamat olümpiaregati tulemit, mis 32 aastat tagasi toimunud üritusest siiamaani alles on jäänud.

1. Tallinna „uus“ lennujaamahoone: Praeguseni veidi ümberehitatud kujul kasutusel olev lennujaama hoone valmis spetsiaalselt OM-i ajaks. Arhitektiks Mihhail Piskov. Finantseeris seda NSVL Tsiviillennundusministeerium. Muide, ka 1936–56. aastal ehitatud vana lennujaamahoone eksisteerib siiamaani.

2. Tallinna teletorn: 314 meetri kõrgune torni ehitati 1975–80. Arhitekt David Bassiladze. Rahastas NSVL Siseministeerium. Enne seda kasutusel olnud standardne terastorn asus ETV hoovis ja lammutati 80-ndate keskpaigas
.
3. Tallinna kanalisatsioonikompleks :Mastaapsed Tallinna kanalisatsioonisüsteemid (sügavkollektorid, süvaveeväljalask ja mehhaanilised puhastusseadmed) ehitati valmis just purjeregati jaoks, et Tallinna lahes ei ujuks jahtide vahel... see mis seal ujuma ei peaks...

4. Pirita tee ja Narva maantee: Tänapäeval nii enesestmõistetav lai Pirita tee koos laiahaardelise kaldakonstruktsiooniga ehitati just 1980ndaks aastaks, et olümpialased saaksid uhkelt purjespordikeskusesse sõita. Enne seda ulatus meri peaaegu Laululava väravateni ning Piritale läks kitsas tee. Samuti ehitati moodsaks ümber Pirita teele suubuv osa Narva maanteest, kus seni domineerisid 19. sajandi puumajad.

5. Tallinna Olümpiapurjespordikeskus: Võimsa ja ülicooli välimusega kompleksi lõppversiooni arhitektid olid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer. Enne seda oli samas kohas sportjahtide tehas ja sõjaväe jahtklubi. Purjekeskus on säilinud enam-vähem samal kujul siiamaani ning selles kompleksis on asunud mitmeid erinevaid asutusi ja kultuurinähtusi.

6. Tallinna Linnahall:  Raine Karpi regati kultuuriprogrammi jaoks Tallinna sadama lähedale projekteeritud Lenini nimeline Kultuuri ja Spordipalee, monstrumlik betoonehitis on palju rõõmu kui ka muret valmistanud kõik need 30 ja rohkem aastat. Praegu tühi (vaata ka punkt 10!), seisab aga veel püsti.

7. Hotell Olümpia:  Kuigi 1980. aasta juunis ei läinud aprillis avatud 84 meetri kõrgust ehitist (arhitektid Ain Andressoo, Toivo Kallas, Rein Kersten) eriti vaja, oli see Tallinna kesklinna kõrgeim moodne hoone 90-ndate keskpaigani. Spartalikum kui Viru, oli Olümpia hotell Nõukogude ajal soomlaste seas vähem populaarne ja seal käisid ka eestlased. Hotell on ka praegu aktiivselt kasutuses.

Loe veel

8. Pirita kloostrivaremete kontsertplats:  Keskaegseid tsistertslaste ehitatud dekoratiivseid müüre enne 1980ndat aastat suurt tarvitada ei osatud. Seoses purjespordikeskuse lähedusega rajati aga kiriku sisse kontserdiplats, mis tundub olevat nii põline, peaaegu et keskaegne.

9. Paljud värvilised telesaated: Tänu olümpiamängude lähenemisele sai Eesti Televisioon 1978. aastal korraliku tehnika omanikuks, millega tehti rõõmsaid värvisaateid veel oma 20 aastat hiljemgi. Suur osa ETV2 nostalgiapaketist on tehtud Tallinn 80 puhul ostetud masinatega.

10. Linnahalli stuudio: Kui valmis sai Lenini nimeline palee, ehitati sinna kohesisse ka hästivarustatud helisalvestusstuudio, mis kujunes peaaegu et kultuskohaks. Seal on lindistanud sadu bände ning stuudio eksisteerib siiani, hoolimata asjaolust, et muu Linnahall on tühi ja hüljatud.

Objekte, mis olümpia ajaks valmis said, oli veel kuid paljud neist pole säilinud või on funktsiooni kaotanud (näiteks endine postimaja Viru hotelli vastas). Aga üldiselt on Eesti oma vanade olümpiaobjektidega isegi üllatavalt hästi hakkama saanud, enamasti on nad kasutuses. Erinevalt näiteks Pekingi olümpiarajatistest, mis kuulu järgi olevat hüljatud ja lagunenud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare