Eesti teadusfunktsionäärid hindavad vana nimega CC (Current Content’is indekseeritud ja refereeritud), praegu seda asendava ISI Web of Science’i andmebaasides kajastatud artikleid enam kui sisuliselt võib-olla isegi tuumakamaid, aga „vales keeles” või „vähem koteeritud” väljaannetes avaldatuid. Praeguses ETIS-e süsteemis haigutab ihaldusväärsete ja kõrgelt koteeritud 1.1, 1.2 ja 3.1 artiklite ning „nende teiste” vahel kuristik, kuigi ETIS-ega lähemalt kokku puutunud teavad küllaltki hästi, et 3.1 ja 3.2 ehk siis ETIS-e „akadeemiliselt oluliste” erinimekirja kuuluvate ja mittekuuluvate kirjastuste jaotuses puuduvad selged kriteeriumid.

Kolm väljavalitut
Kuluaarides räägitakse, et „akadeemiliselt arvestatavate” kirjastuste nimekirja koostati nii, et sinna saaksid eelkõige need, mille väljaantud kogumikes koostajad ise oma teadustöid avaldanud on. Nii ongi kujunenud olukord, kus enamik Eestis avaldatust kvalifitseerub automaatselt kõige „madalamaks” ehk ETIS-e süsteemis 6.3 artikliteks.

ETIS-e süsteemis eksisteerib ka alajaotus 1.3, mis kõlab ametlikult nii: „artiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või teadusartiklid Eesti kultuurile olulistes ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar”. Miks ei võiks sellesse kategooriasse kuuluda ka valdkonna kesksed väljaanded, milles avaldatakse eelkõige sisuliselt ja vormiliselt teaduslikkuse kriteeriumidele vastavaid kirjutisi? Ütlen siinkohal teadlikult „eelkõige”, sest olukorras, kus väljaanded on niigi tõugatud populaarteaduslikkuse „alamasse” klassi, on nad hakanud avaldama ka kergemat materjali (sh sellistki, mille koht on teistsugustes väljaannetes). See ei peaks nii olema.

„Teaduslik” ajakiri Looming?
Kõik säärased ajakirjad on olnud ju kunagi just need meie oma teadusväljaanded, millest praegu puudust tunneme. Üks selliseid on kindlasti ajakiri Haridus, aga ka Keel ja Kirjandus, raamatukogunduse keskne väljaanne Raamatukogu või paratamatult rahvalikumaks muutunud Eesti Loodus ja Eesti Mets. Sotsiaalteaduste vallas peaks samasse kategooriasse kuuluma Riigikogu Toimetised. Pretendente on teisigi.

Mille poolest siis ilukirjandust ja esseistikat avaldavad ajakirjad Vikerkaar ja Looming eespool mainitutest „teaduslikumad” on? Olulisemad ehk küll tänu oma arvestatavale minevikule ja sümboolsele rollile teatud ajalooperioodil. Ajakiri Akadeemia on mõnes mõttes erand, sest on suutnud hoida väga kõrget teadustaset ka eelretsenseerimist kõigi kaastööde suhtes kohaldamata. Kuid kas Vikerkaart ja Loomingut saab ikka pidada teadusajakirjadeks?

Nimekirja tuleks laiendada
Mõne aasta eest üritati ERIS-e (ETIS-e eelkäija) juures teaduslikult arvestavate Eesti ajakirjade nimekirja koostada, kuid kahjuks muutus see liiga laiaks, mistõttu nüüd on kaldutud teise äärmusse. Mille poolest on ülikitsas, üksnes kolmest väljaandest koosnev nimekiri parem ja õigustatum? Kindlasti tuleb seda kaalutletult laiendada. Võimalik, et sellest otsusest sõltub mitme väljaande tulevik.

Viimasel ajal on ka ajakiri Haridus hakanud välja andma eelretsenseeritud numbreid. Seal avaldatu kuulub ETIS-e klassifikatsioonis alajaotusse 1.3, samas kui Hariduse teistes numbrites ilmuvad sageli mitte vähem teaduslikud artiklid on in corpore vaid 6.3.
Küsimus on mõistagi märksa laiem kui üksnes ajakirja Haridus hinnatavus ja tema käekäik. Kõik me väärime natuke paremat tulevikku!

Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.