Ühiskonnas on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega – kuni selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks ajaviiteks. Eks ta ole – raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust, samastumist pakuvad sotsiaalvõrgustikud. Ilukirjandust asendab elukirjandus: igaüks võib pidada blogi ja seda sõpradega jagada. Meelelahutust ja kõneainet pakuvad kuulsuste elulood. Milleks veel paksud raamatud, kui internetis surfamine võtab aja niigi ära?

Ja veel ilukirjandus? See on ju täis nüüdiskirjanduses nii levinud ängi ja vägivalda! Jah, aga see pole veel kõik. On olemas kodumaine ja tõlkeklassika, suured nimed möödunud sajandite varasalvest, kelle loomingust on ikka ja jälle midagi avastada. Oluline on nii nende tundekasvatuslik mõju kui ka võime korvata tänase teadmispõhise hariduse puudujääke sümboolse mõtlemise vallas.

Suhtumine lugemisse on paraku üha tõrksam. See sunnib järeldama, et kaugenemine ilukirjandusest pole üksnes puberteediajaga kaasas käiv nähtus. Ehk on ühiskond ise puberteedistunud?

Lugemine pole prestiižne

Aeg-ajalt on lugejatega kohtudes tulnud ette olukordi, kus olen jäänud nõutuks. Näiteks siis, kui olen sunnitud vastama küsimusele, miks ma nii palju raamatuid loen. Või mis veelgi hullem: miks peaks üldse raamatuid lugema. Kuna minu jaoks on lugemine elamise enesestmõistetav osa – nii nagu hingamine –, siis puudus mul varasem harjumus otsida sellele tegevusele pikki põhjendusi ja veenvaid argumente.

Miks on lugemine hea? Vanasti võis öelda, et lugemine käib kultuurse inimese juurde. Seda polnud vaja tõestada. Nüüd on.

Mis muud, kui tuleb oludega kohaneda. Et ei peaks jääma hämmastunult suud maigutama või nukralt muigama, siis tegin mõni aeg tagasi enne üht õpilastele esinemist endale ennetava spikri, kuhu panin kirja selle teema juurde käivad põhitõed. Küllap tahtsin ka endale selgitada, miks kuulub lugemine ja ennekõike ilukirjanduse lugemine hariduse juurde ja aitab kõige avaramas mõttes inimeseks kasvada.

Kokku sai neid kümme – kümme subjektiivset nappi teesi. Kuna A-st ja B-st alustamine on üha rohkem vajalikuks osutunud, siis jagan nüüd seda vana spikrit teiegagi.

Muidugi on see rida juhuslik. Mõnel teemal võib pidada terve loengu ja mõni on niisama teadmiseks.

Miks on lugemine hea?

Esiteks. Hea raamatu lugemine pole raske töö ega pingutus, pigem rõõmu ja kergustunde allikas.

Teiseks. Lugedes avaneb uus, teistsugune maailm. Raamatud annavad teadmisi ja jutustavad lugusid, aga peamine on, et nad pakuvad võimalust osaleda ühes teises, argielust väljaspool asuvas maailmas. See on selge ja konkreetne maailm, erinevalt meid ümbritsevast tegelikkusest, mis on palju ebamäärasem ja sageli ka vaenulikum.

Kolmandaks. Kui vaenuliku ja sõbraliku maailma vastuolu muret teeb, tasub samuti pöörduda raamatute poole. Hea ja kurja võitlus, aga ka küsimus õigluse võimalikkusest on igipõline teema, mis raamatutes leiab väljenduse vägagi erinevate lugude ja kujundite kaudu.

Neljandaks. Hea raamat pakub elamiseks tuge – aitab näha oma eluprobleeme laiemas kontekstis, uute näidete ja teiste kogemuste kaudu.
Viiendaks. Lugemine on väljahüpe ajast. Raamatud viivad tema lugeja n-ö ajatu teadvuse seisundisse. See tähendab, et põneva raamatu seltsis veedad tunde, ilma et aja kulgu tähele paneks. Lisaks võid sa raamatu ikka ja jälle kätte võtta. Raamat ei kao ega lähe mööda nagu mõni meeldejääv eluline sündmus. Nõnda püstitab lugemine otsese küsimuse ajast ja selle suhtelisusest.

Kuuendaks. Lugemine on kohtumine keelega, keele võimalustega, keele väljendusrikkusega – ehk siis sõnaga selle tihendatud kujul. On huvitav jälgida, kuidas keel loob mõtteviisi ja mõtteviis loob omakorda keele. 

Seitsmendaks. Lugemine aitab kaasa üldistusvõimele – aitab märgata seoseid nähtuste ja sündmuste vahel. Lugemine kasvatab võimet iseseisvalt mõelda.

Kaheksandaks. Raamatud näitavad maailma salapära ja ühtlasi annavad teadmisi eri valdkondade kohta. Erinevad autorid kirjeldavad maailma eri vaatenurkadest, näevad seda uutmoodi silmadega.

Üheksandaks. Raamatud säilitavad usu imede võimalusse.

Kümnendaks. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet, tihendatud elu. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. Hea raamat on tunnistus inimlikust loomejõust. Lisaks on kõigil headel raamatutel ühine avar filosoofiline tagamaa: nad ei lase elul ja inimestel langeda kaose meelevalda.
Head lugemist!