Kuigi oli ka neid, kelle arvates ei olegi kümneeurostest väiksemaid rahatähti tarvis, olid paljud veendunud, et automaatidest peaks kätte saama ka viieeuroseid.

“Loomulikult peaksid automaadid väljastama ka viieeuroseid. Ehk mul pole arvel rohkem rahagi kui 5 eurot? Siis ei saagi raha kätte või? Pangas maksad nii palju teenustasu, et ikka teeb sama välja. See on küll ikka väga loll idee, et ainult nii suuri rahasid saab välja võtta,” kirjutab rubla.

Sama meelt on Heiki Peetsalu. “Loomulikult peab automaadist saama ka viis eurot.
Kui mul polegi rohkem kui viis (ikkagi 75 krooni) ja ma ei saa näiteks seda kasutada tädi Maali käest puhta põllusaaduse ostmiseks, siis jäävad nälga ju tegelikult kaks inimest. (Muidugi keegi suvaline ametnik äkki ütleb, et Maali käest ei tohigi midagi osta ilma panga nõusolekuta).”

“Kümme eurot on ikka liiga suur summa, et see oleks minimaalne, mis välja võtta saab. Ma saan aru, et automaate on keeruline ümber seadistada, aga siis peaksid pangad väljastama väiksemaid summasid kontoritest ilma teenustasuta,” arvab Ninatark.

pseudo arvab, et tegemist on kunstlikult tekitatud probleemiga. “Väga kunstlik probleem see viieeuroste teema. Ma ei näe mingit põhjust, miks keegi peaks üldse tahtma viit eurot automaadist välja võtta. Tavaline inimene kannab rahakoti vahel ikka veidi rohkem raha — kui juba välja võtta, siis niipalju, et sellega ka midagi teha oleks. Kui jutt on laste taskurahast, siis miks peaks lapsevanem üldse nii väikseid summasid lapse pangaarvele saatma, kui ta võiks selle viis eurot lapsele otse kätte anda.”

arti arvates peaks tegema aga sularahaautomaadid, mis võiks väljastada ka münte. “Paljudel (eriti noortel poistel) pole ju üldse rahakotti. Raha hoitakse lihtsalt taskus, kui seda miskipärast on järgi jäänud. Et ei viitsita teha täiustatud pangaautomaate, kust ka viieeurone välja kukuks? Ehk oleks kasulik hoopiski laiendada selle automaadi võimalusi ja pakkuda sealt ka metalleurosid? Usun, et see meeldiks paljudele.”

“Ma olen ehe näide inimesest, kes maksab alati kaardiga, kui saab, ja sularaha ei armasta. Seega ma just nimelt tahan saada masinast viieeurost rahatähte,” kirjutab vrl. “Tavaliselt ei saa kaardiga maksta just neis kohtades, kus kulub ca 25-100 krooni. Haiglas visiiditasu makstes, turult kolleegile lille ostes või vahel harva ootamatult ühistransporti kasutades. Miks ma pean siis võtma masinast kümme euri (mis on 154,66 krooni), kui ma vajan vaid viis (ca 75 krooni)?”

pensionär ei pea viieeuroste väljastamist vajalikuks. “Ei ole kunagi alla 250 krooni võtnud (pangakaart on nii umbes 1995. aastast). Maksan palju kaardiga, aga väike sularahavaru peab olema: turg, pensionäride söökla ja kohvik, vahel harva ekskursioon, kus kogutakse bussis raha, vahel lihtsalt väga väike arve, mille maksmiseks oleks imelik kaarti pakkuda. Laste puhul võib olla probleem, aga lapsevanem võib ise sularahas anda taskuraha — oleneb lapse vanusest ja küpsusest. Aga nagu keegi kirjutas, et võtab iga nädal 25 krooni turult kartulite ostmiseks — no täiskasvanud inimene peaks suutma sularaha järgmise nädalani hoida. Kuidas ta vanasti oskas — minu meelest oli kirjutaja vanem inimene. Miskipärast tundub, et meie rahanumbrid jätkavad liikumist Euroopa keskmiste poole igal rindel. Mõne aasta pärast imestatakse tänavuse pseudoprobleemi üle. Tegelik probleem on euro nõrkus või tugevus ja arengud selles valdkonnas.”