Liina Jents: Euroopa Kohus lubas linkimise vaba juurdepääsuga sisule

 (16)

Liina Jents
Liina JentsFoto: Kaupo Kikkas

Hiljuti tegi Euroopa Kohus kauaoodatud otsuse autoriõigusi puudutavas kohtuasjas, millega kinnitati, et linkimine teise veebisaidi vaba juurdepääsuga sisule on lubatud ja et sellise tegevuse puhul ei ole tegemist autoriõiguse rikkumisega.

Miks on see kohtulahend nii oluline?

Peamiselt sel põhjusel, et oleks mõeldamatu, kui iga lingi lisamine oma veebilehele eeldaks viidatud lehe omaniku nõusolekut. Euroopa Kohus mõistis digitaalajastu olemust ning kinnitas, et linkimisega ei rikuta kellegi autoriõigusi ja et linkida võib ilma sellise nõusolekuta.

Eesti autoriõiguse seadus linkimise teemat ei puuduta ja selles vallas meil täna kohtupraktikat ei ole. Seega on antud lahend ka meie jaoks oluliseks suunanäitajaks.

Kuidas jõudis linkimise probleem ja kaasus Euroopa Kohtusse?

Kohtuasja algatajateks olid Rootsi ajakirjanikud, kes kirjutasid artikleid, mida avaldati ajalehes Göteborgs-Posten ja selle veebiväljaandes. Nende veebilehte haldas Retriever Sverige, mis linkis Göteborgs-Posteni artikleid oma lehele.

Ajakirjanikud leidsid, et Retriever Sverige't külastav inimene ei saanud sellisel lingil klikkides selgelt aru, et ta suunatakse edasi teisele veebisaidile ja et loetav tekst kuulub Göteborgs-Posteni ajalehele ja on sealsete ajakirjanike kirjutatud.

Seotud lood:

Selle peale väitis linkide vahendaja ja haldaja Retriever Sverige, et esiteks saab inimene aru, kui ta lingil klikkides suunatakse järgmisele veebisaidile ning teiseks ei kuulu autoriõiguse alla kellegi teise materjalile viitava linkide loetelu avaldamine.

Loe veel

Ajakirjanikud sellega ei nõustunud ja leidsid, et Retriever Sverige peab küsima luba nende artiklite linkimiseks mingil muul veebilehel.

Mida otsustas Euroopa Kohus?

Euroopa Kohus nõustus Retriever Sverigega ja kinnitas, et linkimisel ei pea küsima autori nõusolekut. Seda põhjusel, et kõik inimesed, kes jõudsid Göteborgs-Posteni artikliteni Retriever Sverige leheküljel avaldatud lingi kaudu, oleksid Göteborgs-Posteni sisuni võinud jõuda ka omal käel.

Kui valdav enamus autoriõiguse ekspertidest on leidnud, et linkimine ei eelda autori nõusolekut, siis framing ehk teise veebilehe osaline ületoomine ja esitamine enda leheküljel, on tekitanud rohkem kahtlusi. Kõnealuse kohtulahendiga andis Euroopa Kohus ka sellele tegevusele põhimõtteliselt rohelise tule.

Kohtulahendiga pandi paika ka linkimise piirangud

Kuigi vaba juurdepääsuga veebilehtede sisu linkimine on nüüdsest Euroopas selgelt lubatud, siis näiteks linkimine teostele, mida saavad külastada ainult registreeritud kasutajad, ei ole endiselt lubatud ja eeldab õiguste omaja nõusolekut. See tähendab, et näiteks üks meediakanal ei või linkida uudist, mis on loetav ainult teise meediaväljaande registreeritud lugejaskonnale.

Samuti ei saa Euroopa kohtu otsusest järeldada, et linkimine oleks lubatav veebilehele, mis sisaldab ebaseaduslikku sisu (näiteks ilma õiguste omaja nõusolekuta üles riputatud filmid).

Küsimusi tekitab endiselt aga olukord, kus vabalt kättesaadavad on nii seaduslikud kui ka ebaseaduslikud teosed ja link lisatakse just ebaseaduslikule teosele või kui esialgu avatud keskkonnast saab hiljem suletud keskkond, kuid link jääb.

Ära ei tohi unustada ka seda, et antud lahendis ei käsitle Euroopa Kohus olukorda, kus viitav veebileht teeks koos lingiga kättesaadavaks ka teose tervikuna või osa sellest, vaid räägib ainult ühel veebilehel teise veebilehe lingi kättesaadavaks tegemisest.

Esimene samm autoriõiguste ja linkide teemal on tehtud õiges suunas, kuid see ei lahenda kõiki linkimist puudutavaid küsimusi Euroopas. Praegugi on Euroopa Kohtus pooleli mitu kohtuasja, mis linkimise küsimust puudutavad.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare