Kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul kogutakse andmeid mullu septembri lõpust ning ühe või teise piirkonna liiklusohtlikkuse kohta adekvaatsete järelduste tegemiseks on neid veel liiga napilt.

Pilootprojektis on seitsme kuuga kirja pandud umbes 10 000 kahjujuhtumi koordinaadid. “Selline nähtus nagu kõikehõlmav liiklusõnnetuste andmekogu on isegi Euroopas unikaalne,” ütles projekti peamine eestvedaja Ernits.

Andmete kogumisel on abiks kõik Eesti kindlustusseltside kahjukäsitlejad, kes avariide kohta materjali koostades kasutavad fondi infosüsteemi. Andmebaasi kantakse niihästi õnnetuse toimumiskoht, asjaolud kui ka tagajärjed.

Ernits võrdles, et kui politsei-statistikasse jõuavad aastas umbes 3000 liiklusõnnetuse andmed, siis kindlustusseltsid registreerisid mullu 38 052 õnnetust. Maanteeamet analüüsib üksnes hukkunute ja vigastatutega liiklusõnnetusi, fondi andmekogu võimaldab analüüsi haarata ka kannatanuteta õnnetused.

Praegu ei toimi geoinfosüsteem veel sellisel tasemel, et Liikluskindlustuse Fond saaks hõlpsalt anda omalt poolt soovitusi ühe või teise piirkonna liikluskorralduse parandamiseks.

“Oleme ka praegu olemasolevate andmetega muudatusettepanekuid teinud, näiteks Paldiski maantee ja Ehitajate tee ristmiku ohutuse suurendamiseks, kuid info töötlemise keerukuse tõttu on see raskendatud,” ütles Ernits.

Varem sisestati andmed vabatekstina, mistõttu polnud koondumiskohtade lõikes info statistiliselt töödeldav. 2002. aastal on korra proovitud süsteemi rakendada, kuid siis ei olnud see Ernitsa sõnul veel “mõistlike jõupingutustega tehniliselt teostatav”.

Maanteeametil pärineb elektrooniline andmebaas aastast 1990, praegu kasutatakse analüüsi- ja infobüroo juhataja Sirje Lilleoru sõnul alusandmetena politsei infot.

Maa-ameti Geoportaalis on Maanteeameti rakenduse all muu informatsiooni seas võimalik vaadata ka informatsiooni liiklusõnnetuste kohta. Piisavalt suurendades avaneb kasutajale maanteelõigul toimunud õnnetuste arv, kohad ja asjaolud.