Paljudel juhtudel on linnriigi valitsemise juurde vaja erinevatel kunstialadel kompetentseid inimesi – lauljaid, näitlejaid, aga eelkõige elukunstnikke. Rahva poolt armastatud kultuuritegelasele leidub alati Vabaduse väljaku pruunidest tellistest maja kuuendal korrusel mõni tühi kabinet, kust varustada suurt juhti oma üliväärtuslike ekspertarvamustega.

Loomulikult on kõigi tuntud kultuuritegelaste puhul tegemist ka ideelise kirgastumisega. Mikk Saar, Henrik Normann, Andres Oper, Peeter Rebane jt on kahtlemata võimelised kaitsma Keskerakonna programmi iga punkti tulihingelise kirglikkusega – tuli ju otsus pärast pikka ja vaevalist kaalumist, võrreldes eri erakondade seisukohti ühiskonnaelu eri valdkondade kohta, küpsedes ise poliitiliselt ja eelkõige inimesena.

Raske on mõista, miks kiusatakse kaugel Itaaliamaal ränkrasket tööd tegevat peaministrit Silvio Berlusconit, kes on otsustanud eurovalimistele minna koos noorte, edukate ja võimekate kultuuritaustaga naispoliitikutega, kes tooksid nii palju värskust Strasbourg’i kopitanud koridoridesse. Isegi naine on vaese itaallase tema võitluses üksi jätnud ja nõuab lahutust. Tagurlik katoliku kirik heidab kaikaid kodaratesse, meedia teeb kisa.

Soovitaksin lõunamaalastel võtta eeskuju Tallinnast. Linnapea Savisaar on oma asjatundlikku meeskonda täiendanud kaunite, kuid ilma kahtluseta ka samavõrra võimekate spetsialistide Katrin Siska ja Liis Lassiga. Eduka meediaäri hülgas Savisaare kutse peale Alar Pink. Kõik nad võitlevad meie kõigi parema elu nimel, tuues enesega ohtralt värskeid ideid.

Sealjuures ei käitu Vilja Savisaar nagu Berlusconi alatu abikaasa Veronica Lario, vaid seisab kindlalt oma mehe kõrval, kahtlemata iialgi viimase otsatus tarkuses nii personalipoliitika osas kui üldistes poliitilistes suundumustes. Pole kahtlustki, et meie linna ootab ees kuldne tulevik Savisaare juhtimisel Elmar Sepast säravama päikese all.