Lauri Laasi: Eestlane maksab elektri eest endiselt hingehinda
Hüüdlausest „Kodukulud alla" ei ole tänaseks suurt midagi järele jäänud ja sõbrad IRL-ist ei taha seda loosungit enam meenutadagi. Suurest silmakirjalikkusest annab aimu asjaolu, et nende erakonna valitsuses olles tõusis elektri hind hüppeliselt ja riigipoolsed võimalused hinda oluliselt allapoole tuua jäeti kasutamata.
Kuigi riik ei saa mõjutada börsil kujunevat elektrienergia hinda, on teisi võimalusi, kuidas elektrit odavamaks teha. Moodustavad ju erinevad riigile laekuvad maksud elektri hinnast kaks kolmandikku. Täna on näiteks Euroopa Liit andnud võimaluse kehtestada elektrile miinimumaktsiis. Eestis maksame me aktsiisiks miskipärast ikkagi 4,5 korda suurema summa.
Peaminister räägib Eestist kui tulevasest Põhjamaisest riigist, saamata aru, et me juba olemegi Põhjamaine riik, kus on külmad talved ja kus elekter ei ole luksuskaup. Elektri hind peab meie kliimas olema võimalikult madal ja riik peab omalt poolt selleks kõik tegema.
Elekter on tänapäeval esmatarbekaup, mille hind peab olema võimalikult madal. Meenutame kas või kurvalt lõppenud juhtumit Laekveres, kus kolme lapsega pere ei jõudnud elektri eest maksta ja kus küünlavalgus maksis kolme inimese elu. Kui sellise juhtumi korral on kõik seaduse järgi õige, siis järelikult on seaduses viga. Kas tõesti on normaalne, et veel 21. sajandil elatakse peeruvalgel?
Lisaks elektriaktsiisi alandamisele tuleks vähendada elektrile kehtivat käibemaksu. Igaüks võib oma elektriarvelt näha, et 20-protsendiline käibemaks on kehtestatud ka taastuvenergiatasule ja elektriaktsiisile. Niisiis, kui tõuseb taastusenergiatasu või elektriaktsiis, lisandub neile summadele ka käibemaks. Ja vastupidi, kui vähendada taastusenergiatasu või elektriaktsiisi, väheneb ka käibemaks. Suurbritannias on elektril üldse 5-protsendiline käibemaks. Miks ei võiks sama suure käibemaksu elektrile kehtestada ka Eesti?
Elektri hinna taustal on väga oluline märgata riigi tegevust, mis puudutab nii Eesti Energia kui ka süsteemihalduri Eleringi tegevust. Mõlemad ettevõtted kuuluvad riigile ja maksavad riigile ohtralt dividende. Kes dividendid kinni maksavad, eks jälle elektritarbijad.
Riik on Eesti Energiast pidevalt raha välja pumbanud, ainuüksi eelmisel aastal maksis ettevõte riigile 93,6 miljonit eurot dividende. Elering, mis tegeleb elektrivõrgu arendamisega, maksab eelmise aasta tulu arvelt riigieelarvesse 20 miljonit eurot. Kogu aeg on juttu olnud, et kui saavad valmis Estlink1 ja Estlink2, alandatakse võrgutasusid. Tänaseks on mõlemad elektrikaablid valmis, kuid riik võtab ettevõttest hoopis dividende. Mis see muud on, kui lisamaksustamine, mille tarbijad peavad lihtsalt alla neelama.
Kokkuvõttes saab kõrge elektrihinnaga lüpsta ikka rahvas, kes peab muu hulgas kinni maksma kõik riigijuhtide tujud, meelemuutused ja saamatuse.
