Laur Koni: Lollidelt tulebki nende hääl võtta

Erakondade kampaania Eesti eurovalimistel toob selgelt välja selle, mis majanduses on ammu juba käibetõeks muutunud - lollidelt tulebki nende raha ära võtta. Kuid kui majanduses on vähemalt lootust raha tagasi saada mõne seadusepügala ja ametkonna abil, siis valimistel antud hääle suhtes tarbijakaitse ei kehti.

Valimiskampaania käigus võib kõike lubada. Esmalt meenuvad Reformierakonna lubadus viia Eesti Euroopa viie rikkaima riigi hulka ja Keskerakonna lubadus tõsta avaliku sektori keskmine töötasu 25 000 kroonini. Igati ausad ja selged lubadused, nagu peab, kuid nüüdseks ainult vastaspoole ilkumisobjektid.

Rajades aga kampaania mõnele abstraktsele loosungile nagu "Edasi!", "Meie teame!" või näiteks "Suudame küll!", ei ole kellelgi pärast millestki kinni hakata. Mida üldsõnalisemalt, seda parem. Püüdku siis pärast ümber lükata.

Teine võimalus on rääkida aia asemel aiaaugust. Näiteks teha kanalisatsioonitorude paigaldamisest Euroopa Parlamendi valimiste teema. Põhjendus on muidugi ilus - kui meie saame hakkama kodutänava poliitikaga, oleme tegijad ka Euroopa Parlamendis.

Aga olgu lubadused millised tahes, kaevata ei ole kellelgi kuhugi. Ei konkurentidel, kes üritavad asjast rääkida, ega inimestel, kes saavad oma ekslikust hääleandmisest aru alles tagantjärele. Ainus võimalus on hääletada järgmistel valimistel mõne muu kandidaadi või erakonna poolt. Aga see on sama hea, nagu ostaks poest rikkis teleri, kuid ümber vahetada poleks seda enam võimalik. Ainuke lohutus oleks, et mine siis teinekord teise poodi.

Pole siis mingi ime, et Eestis kavatseb europarlamendi valimistel osaleda vaid väike osa rahvastikust. Kõlvatu konkurentsi põhimõtete järgi üles ehitatud valimiskampaaniad kaevavad valimisaktiivsusele kõige sügavama augu. Tarbijakaitseamet, aita!