Lapsed kaitse alla

Avalikkuses kerkivad lastekaitsega seotud teemad enamasti esile siis, kui ajakirjandus avaldab mõne dramaatilise loo kas pere- või koolivägivallast või siis mõnel muul sama valusal põhjusel — näiteks osutub, et tänavalastest on saanud mõrvarid.

Päris kindlasti on mõtlemapanevad need arvud, mis kõnelevad perevägivallast. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi äsjane uuring osutab, et aastas saab vägivalla tõttu vigastusi 41 000 naist. Tallinna politseikomissar Einar Lillo tõdes selle aasta algul Eesti Päevalehes, et alkohol, tapmisähvardused ja peksmised on peredes igapäevased nähtused. Põhilisteks kannatajateks on osutunud naised, kuid paljudel juhtudel ka lapsed. Põhjused selleks pole ilmsel raske leida: need on töötus, vaesus, alkohol, stress, mis osutavad, et ühtegi probleemi ei saa ravida, põetamata ühiskonda tervikuna.

Sotsiaalministeeriumi hoolekenade osakonna nõuniku Monika Luige sõnul tuleneb kohustus laste õiguste eest seista Eesti poolt võetud rahvusvahelistest kohusustest. “Eesti on ühinenud ÜRO lapse õiguse konventsiooniga juba aastal 1991. Eesti on esitanud ÜRO lapse õiguste komiteele ka aruande, kuidas me oleme seda konventsiooni. ÜRO lapse õiguste komitee on teinud Eestile ka soovitused, et mida riik peaks selleks tegema, et lapse õigusi paremini tagada,” ütles Monika Luik Raadio Vaba Euroopale.

Selleks on ministeeriumi poolt välja töötatud ja valitsuse poolt juba ka heaks kiidetud Lapse õiguse tagamise strateegia, mida ministeerium kavatseb Riigikogu arutelul ka tutvustada.

Lastekaitse Liidu esimehe Alar Tamme sõnul teeb ÜROle muret just vaesuse küsimus. Vaesuspiir on olnud tõesti ohuteguriks ja Eesti on ÜRO jaoks punase joone all oleva riik, kuna tõesti 37,4 protsenti lastest elab vaesusriskis.”

Ühest retsepti vaesusest väljatulekuks ja probleemide lahenduseks esialgu ei ole, kui selleks mitte pidada sotsiaalministeeriumi poolt juba välja töötatud strateegiat. Ühe sõlmküsimusena näeb ministeerium tõsiasja, et sotsiaalkaitse süsteemis kasutusel olevad mitmesugused abi meetmed ei ole omavahel seotud. Samuti ei ole sotsiaalteenuste valik piisavalt mitmekesine. Nii juhtub, et alkohoolikutest vanemate taastusravile saatmise asemel pannakse hoopiski laps lastekodusse, sest vanemate aitamiseks võimalus puudub. Probleemiks on ka teenuste ebaühtlane jaotus ja tase erinevates omavalitsustes, ning vastutuse hajumine riigi ja omavalitsuste vahel.

Ka Lastekaitse Liidu esimees Alar Tamm ei näe täna probleemi mitte niivõrd sotsiaaltoetuste väiksuses, vaid just sotsiaalabi ebaühtlases korralduses. “Eesti võti ei ole täna erinevate sotsiaaltoetuste liini pidi liikumine, kuivõrd need erinevad teenused, mida lapsed ja pere lapse arenguks vajaksid -, et need oleksid omavalitsuste ja riigi vahel ühtselt korraldud.”

Edasise arendustegevusena soovib sotsiaalministeerium selgusele jõuda, mil määral on riigipoolne abi lastele ja lastega peredele kättesaadav. Samuti soovitakse koostada baaspakett teenustest, toetustest ja muust abist, mis peab olema kõigile tagatud.