„Ligipääs Gruusia informatsioonikandjatele katkestati, sõja esimestel päevadel domineeris maailma meediaväljaannetes eranditult Venemaa poolt antud informatsioon, mis kujutas Gruusiat agressorina ning Venemaad ohvrina, eitati õhurünnakuid Gruusia tsiviilobjektide pihta ning sissetungi Gruusia territooriumile väljaspool otsest konfliktipiirkonda,“ lausus Laar IRL teatel.

„Õnneks suutis Gruusia esimesest ehmatusest toibuda ning vene inforünnaku neutraliseerida, mis omakorda etendas olulist osa maailma suhtumise muutumises ning selles, et vähemalt seni pole Venemaa suutnud saavutada oma peamist eesmärki: kukutada demokraatlikult valitud Gruusia võimuasetused ning tuua Gruusia tagasi enda mõjusfääri”.

Laar ütles, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. “Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti muukeelse elanikkonna paremaks informeerimiseks. Laari kinnitusel tuleb siin sõnadest tegudele üle minna ning astuda konkreetseid samme olukorra parandamiseks“.

Lisaks infosõjale pööras Laar tähelepanu Eesti kaitsevõime tõstmisele, kinnitades veelkord, et kaitsekulutuste taseme hoidmine on IRLi jaoks eelarvekõnelustel üks punaseid jooni, millest ei taganeta. Laar avaldas arvamust, et Venemaa sissetungi järel Gruusiasse peaksid jutud palga-armeele üleminekust Eestis lõppema, ning tuleb luua tugev territoriaalkaitse süsteem.