Kuritöö ja kättemaks

Ehkki siseminister vannutab meid mitte uskuma vandenõuteooriaid ja peaminister salgab sõprust skandaalse prefektiga, on raske pidada juhuseks kahe uudispommi plahvatamist ühekorraga. Villu Reiljani süüdimõistmine ja Aivar Otsalti vahistamine ägeda valitsuskriisi taustal loovad kombinatsiooni, mis seab võimuliitu juhtiva Reformierakonna selgelt ebamugavasse olukorda.

Eilseks esimese astme kohtulahendini jõudnud Rävala lugu hakkas hargnema mäletatavasti ajal, mil tollane Rahvaliidu juht Reiljan tegutses aktiivselt Rüütli presidendiks tagasivalimise nimel. Rahvaliidu kaasamine valitsusse jätab nüüd märgi külge ka oravatele, sest vandenõufantaasiates võidakse eeldada kokkulepet nii Rävala lõpplahenduse kui ka maadevahetuse asjas, mida kohtus peagi arutama hakatakse.

Veelgi ebamugavamasse seisu seab Reformierakonna aga prefekt Otsalti kinnipidamine, sest süüdistusi on mitu ja need kõik on tõsised. Kaitsepolitsei kuulumine sotside juhi Jüri Pihli vastutusalasse ning uudise perfektne ajastatus tuletavad paratamatult meelde Otsalti soojad suhted Reformierakonna ladviku ja eelkõige peaministriga, kes on tänaseks oma sidemed Otsaltiga müüdiks kuulutanud.

Pihlile ei tohiks tema kogemusi arvestades muidugi olla üllatus, et Otsalti kaasust peetakse sotside kättemaksuks, samuti mitte see, et nii seda kui ka teisi võrreldavaid juhtumeid võidakse kergesti tõlgendada poliitilise tellimustööna. Ja ehkki Otsalti roll Ansipi saamisel peaministriks on raskesti mõõdetav maa, oli peaministrist vahest naiivne eeldada, et see nüüd laiemalt ja detalides teemaks ei tõuse.

Kuigi loomulikult ei saa mitte kedagi milleski süüdiolevaks tunnistada enne, kui kohus pole süüdimõistvat otsust langetanud, on kujunenud olukorras kõigil asjaosalistel peaaegu võimatu veenda avalikku arvamust selles, et käigupealt vandenõuteooriateks kuulutatud seosed on paljas väljamõeldis.