Kümne teadlase ja poliitiku pöördumine Ansipi ja Ergma poole: ootame ära Euroopa Liidu ja Saksa kohtu otsused
"Riigikogu esimees Ene Ergma
Peaminister Andrus Ansip
Eesti Vabariigi liitumine ESM-i lepinguga 20.08.2012
Austatud Ene Ergma ja Andrus Ansip!
Tahame jagada oma muret Eesti ja Euroopa Liidu tuleviku pärast. Meie ettepanek on mitte kiirustada ESM-i lepingu ratifitseerimisega, vaid jälgida selles olulises protsessis otsustava häälega Saksamaa eeskuju.
Saksamaa president Joachim Gauck on avalikult tänanud kõiki Saksa konstitutsioonikohtu poole pöördujaid ja kinnitanud, et ei anna oma allkirja seadusele enne, kui konstitutsioonikohus on teinud oma töö.
Eestis lahkas Riigikohus vaid ühte ESM-i alasätet. Seevastu Saksamaal ja Iirimaal on vaidluse all kogu lepingu kooskõla riigisisese ja EL-i õigusega.
Saksamaa konstitutsioonikohtu president Andreas Vosskuhle kinnitas mõjukale Saksa ajalehele Frankfurter Allgemeine antud intervjuus, et täiendav kompetentside ülekandmine Bundestagilt Euroopa institutsioonidele võib nõuda põhiseaduse muutmist ja referendumit ning ka seda, et kohus kaitseb põhiseadust – demokraatia püsiväärtusi – ka juhul, kui ESM-iga liitumine võib poliitiliselt vajalik olla.
Lisaks sakslastele on Iiri Riigikohus edastanud ESM-i aluslepingu Euroopa Liidu Kohtule järelevalve teostamiseks. Vaidluse all on nii ESM-i aluseks oleva ELTL-i sätte muudatuse menetluslik alus, kui ka ESM-i lepingu kooskõla EL-i õigusega tervikuna.
Teatavasti sätestati Lissaboni lepingus ühemõtteline ja lihtne EL-ist lahkumise võimalus (ka juhul, kui läbirääkimised tulemusi ei anna). ESM-i leping aga väljumise võimalust ette ei näe. Vastupidi – artiklid 8(4) ja 9(3) teevad kohustuste pöördumatuse ja tingimusetuse ilmselgeks. Kui Eesti ratifitseerib ESM-i lepingu, võtab ta pöördumatu ja tingimusteta kohustuse osaleda euroala finantsstabiilsuse tagamisel sisuliselt piiritlemata mahus. On ilmselge, et ESM-i alusleping ja selles sätestatud tingimused muudavad oluliselt nii EL-i aluslepinguid kui ka Eesti ja EL-i liitumislepingus sätestatud koostöö tingimusi.
Meie hinnangul ei ole võimalik teha ESM-i aluslepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduseelnõule (254 SE) kõiki asjakohaseid muudatusettepanekuid enne, kui Euroopa Liidu Kohus ja Saksamaa konstitutsioonikohus on oma otsustes avaldanud seisukohad ESM-i aluslepingu kokkusobivuse kohta EL-i aluslepingute ja rahvusriikide põhiseadustega. Enne nende otsuste jõustumist ei tohiks Eesti ühineda ESM-iga. Vastasel juhul avab ratifitseerimisotsus lihtsalt rea uusi õigusvaidlusi Eesti Riigikohtus ja EL-i kohtus.
Võtmeküsimus on see, millistel tingimustel edasi liigutakse, millistele demokraatia ja finantsjuhtimise standarditele peaks vastama süvendatud koostöö Euroopas ja kas need on piisavad, et Euroopa rahvad nendega nõustuks. Praegu on suur oht teha saatuslik viga suurema integratsiooni suunas – märkamata, et süvendatud koostöö toimub juba oluliselt muutunud ja senise koostöö aluseks olnust oluliselt erinevate väärtuste ja institutsioonidega keskkonnas. Lisaks on rahvusvahelised eksperdid ja õigusteadlased tõstatanud tõsise küsimuse, et ESM-i lepingut ratifitseerides sõlmitakse leping ja luuakse organisatsioon, mille üle puudub tõhus järelevalve nii rahvusvahelisel kui ka rahvuslikul tasandil.
Me oleme tõsises mures, et senisest demokraatlikust EL-i otsustusmeetodist loobumine finantsstabiilsuse tagamise valdkonnas ja selleks suurte rahaliste vahendite eraldamine võib viia olukorrani, kus ESM-i tegevus toob kaasa kogu EL-i otsustuspädevuste marginaliseerumise. Võim liigub EL-s demokraatlikelt institutsioonidelt ja protsessidelt ära puutumatu ja paljuski järelevalvele mitteallutatud, kuid olulisi rahalisi vahendeid kontrolliva institutsiooni kätte. Sellel teel ESM-iga edasi liikumine võib viia EL-i kui positiivse ja tulevikku vaatava organisatsiooni hävinguni.
Euroopa finantskriisist on saanud usalduskriis EL-i institutsioonide ja euro suhtes.
Seda kriisi ei saa lahenda olemasolevate institutsioonide kõrvale kolmandate institutsioonide ebademokraatlikul teel loomise abil. Me jagame nende maailmas tunnustatud majandusteadlaste, sh Nobeli majanduspreemia laureaatide, ja mõttekeskuste seisukohti, mis väidavad, et ESM ei lahenda pikaajalises perspektiivis Euroopa majandusprobleeme, vaid pigem süvendab neid. Mõne riigi maksejõuetuse väljakuulutamise (Grexit) edasilükkamine vaid suurendab kõigi võlausaldajate kahjusid. Uute ettepanekute hulgas on riigiabi legaliseerimine pankadele ja isegi sisuliselt piiramatus koguses virtuaalraha käibelelaskmine nn Suure Bazooka efektiga tulemüüri rajamiseks Euroopa rahanduse kaitseks. Paraku toovad nimetatud sammud kaasa ohtlikult kõrge inflatsiooni ning mitte ei tugevda, vaid pigem lõdvendavad finantsdistsipliini Euroopas.
Ühtlasi juhime teie tähelepanu ka sellele, et iga päev, mil tugeva finatsdistsipliiniga Eesti ei kuulu ESM-i, hoitakse kokku märkimisväärne summa maksumaksjate raha oma riigi jätkusuutlikumaks muutmiseks ja kasvavate sotsiaalsete pingete leevendamiseks.
Käesolevaga kutsume Teid kasutama oma kogemusi ja kompetentsust poliitikutena, rahva ja riigi huvide eest seisjana, et mõjutada riigikogu liikmeid ja valitsuskoalitsiooni mitte edasi minema ESM-i lepingu ratifitseerimisega Eestis seni, kuni ESM-i suhtes on teinud oma otsused nii Saksamaa Riigikohus kui ka Euroopa Liidu Kohus.
Kiirustagem aeglaselt!
Endel Lippmaa, akadeemik, endine eurominister
Andra Veidemann, endine eurominister
Ivar Raig, euroministri endine nõunik, ESM ekspert Riigikohtus
Anto Raukas, akadeemik
Ülo Vooglaid, professor emeritus
Jüri Martin, akadeemik
Heido Vitsur, majandusteadlane
Rainer Vakra, riigikogu liige
Viive Rosenberg, põllumajandusteadlane
Igor Gräzin, õigusteadlane, riigikogu liige
