Külvar Mand aitas ärimeestel raha nõuda
Ivanov, Litvinov ja Mand edastasid sõnumi, et Tupits kui Rakvere Viljasalve pankrotitoimkonna esimees peaks nendega kokku leppima. Üle tunni kestnud kõnelus toimus valdavalt vene keeles.
Jutt käis peaasjalikult rahast. Rakvere mehed tahavad raha maa eest, millele nad Rakvere Viljasalve territooriumil pretendeerivad. Segastel asjaoludel meeste valdusse läinud maal on Rakvere Viljasalve hooned. Hetkel on pankrotipesas vaid hooned, kuid mitte maa.
Summat, millest jutt käis, Tupits ei avalikusta. “Suur summa,” märgib ta. Ametlikult kinnitama andmetel oli juttu enam kui 10 miljonist kroonist.
Ivanov ja Litvinov teatasid kevadel, kui Rakvere Viljasalves tuli ilmsiks viljavargus, et on ettevõtte uued juhid. Nad on äripartnerid meestega, kes viljasalve tühjaks varastasid.
Eesti oludes ennekuulmatu 13 000 tonni vilja varguse tõttu astus kevadel tagasi põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Viljatagavara haldava Eesti Viljasalve senine juht Ago Soots vahetati välja Arvi Tupitsa vastu. Enam kui pool aastat kestnud Rakvere Viljasalve pankrotiprotsess on jõudmas nõuete kaitsmiseni.
Ivanovi, Litvinovi ja Mandi nõudmine tuli hetkel, mil pankrotitoimkond peaks otsustama, kas üldse kevadel esile kerkinud uute omanike huvidega arvestatakse. Sest pole selge, kuidas osa viljasalve varast teise firma arvele sattus.
“Täiesti ootamatu, ütlen ausalt,” kirjeldab Tupits kõrgete tegelaste visiiti. Ta lisab, et külaliste toon oli nõudlik. “Meie peaks nendega kõikides asjades kokku leppima,” vahendab ta talle edastatud sõnumit.
Tupitsat paneb kõige rohkem imestama asjaolu, et Rakvere meestega oli kaasas Külvar Mand, Pärnust Riigikokku valitud Res Publica liige, kes nüüd abiministrina vastutab hoopis haigekassa ja perearstisüsteemi eest.
Sotsiaalministeeriumi haldusala küsimustest polnud üldse juttu, märgib Tupits. Mand tutvustas end tema sõnul kui Litvinovi vana tuttavat.
Tupits lisab, et ähvardusteni siiski ei mindud. Ja ta ei saanud ka külalistele midagi lubada, sest seaduse kohaselt tehakse tehinguid seotud osapooltega vastavalt võlausaldajate koosoleku otsusele. Külalised lahkusid Tupitsa sõnul sõnumiga, et kui nendega koostööd ei tehta, siis on asjad nii korraldatud, et keegi sealt (pankrotipesast — toim.) ühtegi tükki kätte ei saa.
Ilja Ivanov oli üks Rakvere Viljasalve erastajatest ja selle juhatuse liige 1999. aastal — ajal, mil salv sõlmis riigi viljasalvega hoiulepingu. Vahepeal oli ta paar aastat salvest eemal ja nüüd taas salve omanikfirma ASi Rakriks juht.
Rakriks on Rakvere salve erastanud ASi Riks järeltulija. Viljasalve haldamiseks lõi Rakriks uue operaatorfirma AS Rakvere Viljasalv, mis nüüd on pankrotis. Rakriks on endiselt tegev ja omab viljasalve territooriumi maad.
Mand põhjendas külaskäiku Tupitsa juurde oma vana tuttava Litvinovi aitamisega.
Georgi Litvinov on Rakvere laenukontori omanik, kes oli andnud viljasalvele ligi 8 miljonit krooni tagatiseta laenu. Alates tänavu kevadest on Litvinov ASi Rakriks omanik.
Külvar Mand oli Rakveres arst aastatel 1992–1998.
Ilja Ivanov lausub visiiti kommenteerides, et tema ja Litvinovi huvi on, et viljasalve hooned müüdaks koos maaga. Kui viljasalve omanduses oleva elevaatori ja veskihoone väärtus on 12–13 miljonit krooni, siis koos Rakriksi käes oleva maaga saaks kogu kompleksi eest vähemalt 30 miljonit.
Ivanovi sõnul kutsuti Mand kui endine Rakvere elanik appi selleks, et “meie pilgu läbi läheb pankrotitoimkonna tegevus vastuollu suunaga, milles ta peaks minema”.
Küsimust, kuidas saab üldse nii olla, et viljasalve puhul kuuluvad hooned ühele, maa teisele firmale, vastas Ivanov, et viljasalve erastas Rakriksi eelkäija AS Riks ning viljasalve opereerimiseks loodi uus firma Rakvere Viljasalv. Selle uue firma kapitali pandi sisse hooned ja tegevuse alustamiseks sellest piisas.
Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles pressiesindaja vahendusel, et ei ole kursis selle kohtumisega. Temani pole jõudnud ühtegi pretensiooni ja seetõttu ei saa ta ka reageerida.
Rakvere Viljasalve pankrotihalduri Reet Relviku sõnul on Rakvere meeste nõutud maa hind üle 10 miljoni krooni. Jaanuaris peaks saama nõuded kokku ning siis toimub nõuete kaitsmise koosolek, lisas ta.
Rakriks ei ole seni esitanud pankrotihalduritele vara välistamise avaldust. Mis tähendab, et praegu pole alust öelda, et viljasalve kinnistutel oleks Rakriksi vara, tõdeb Relvik.
Relviku ütlust mööda on Rakriks teinud kõikvõimalikke takistusi viljasalve tegevuse jätkamiseks. Nii on territooriumil ees tõkkepuu ning plokke ja prügikaste ette veeretatud. Oma õiguste kaitseks esitas viljasalv kohtusse hagi, esimene istung on 4. jaanuaril.
2002. aasta tulemuste põhjal Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 hulka kuulunud Rakvere Viljasalv pankrotistus kevadel, kui selgus, et salvest on kadunud ligi 30 miljoni krooni eest riigivilja.
Lisaks riigile on viljasalve suuremad võlausaldajad Kesko Agro Eesti, Sampo Pank, Ühispank ja Hansapank.
Külvar Mand viitab oma rahvasaadiku staatusele
“Minu poole pöörduti kui rahvasaadiku poole teatud probleemide lahendamiseks, mis on tekkinud seoses Rakvere Viljasalve pankrotiga,” kommenteeris abiminister Külvar Mand käiku riigi viljasalve kontorisse.
Mand ütles, et tunneb Litvinovit ajast, mil viimane oli tema patsient Rakveres arstina töötamise päevil. Nüüd pöördus Litvinov abipalvega tema poole. “Sellise hädaga on minu ülesanne aidata muresid lahendada,” lausus Mand. Küsimusele, kas ta käis Tupitsa juures kui riigi esindaja, vastas Mand eitavalt. “Tahtsin teada, kus on probleem,” lisas ta.
Mand tunnistas, et talle pole viljaga seotud probleemid päris selged ja lisas, et eri pooltel on asja kohta eri info. Mand ütles, et tema jaoks on asi lõppenud, sest Tupitsa juures lepiti kokku, et kõik asjad arutatakse edaspidi läbi.
Riigi vilja vargus kulmineerus tänavu kevadel
2001
• Rapla viljasalves tuvastatakse riigi vilja kadu miljoni krooni ulatuses.
2002
• Viljandi viljasalves avastatakse 10 000 tonni vilja kadu mitmekümne miljoni krooni ulatuses, sealhulgas riigivilja kadu mitu tuhat tonni.
2003
• Pankrotistub Eesti julgeolekuvaru teravilja hoidnud Jõgeva viljasalv. Haihtus 450 tonni vilja. Ajakirjanduse huvi riigi vilja hoidmise kohta teistes salvedes tõrjuvad ametnikud riigisaladusele viidates.
2004
• Tamsalu Veskitest kaob 300 tonni riigireservi nisu.
• Rakvere Viljasalve direktor Vladimir Semjonov teatab Eesti Viljasalve juhile Ago Sootsile, et kadunud on suur osa riigi toiduteravilja julgeolekuvaru.
• Üksteise järel kukuvad ametist lisaks Semjonovile ka Soots ning põllumajandusminister Tiit Tammsaar. Rakvere Viljasalve juhtinud Vladimir Semjonovi, Marti Kedderit ja Sergei Karakaid süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises. Mehed müüsid riigi julgeoleku reservi vilja nii viljana kui jahuna tarbijatele. Kokku tekitati kahju 28,6 miljonit krooni.
• Tänaseni pole selgunud, millal täpselt vili varastati. Kaitsepolitsei raportist selgub, et vilja vargus sai alguse ajal, mil riigikontrolöriks oli Juhan Parts. Rakvere Viljasalve koguvõlgnevus klientide ees kasvas peaaegu saja miljoni kroonini, vara on ettevõttel 20 kuni 25 miljonit krooni.
