Kultuuriminister Urve Tiidus: laulu- ja tantsupeo lõppedes oleme üksteisele lähemal
"Nähtamatu side, mille loovad ühine laul, tants ja pillimäng, on praegu selgesti tuntav. Nii nagu tantsupeol ühendas kogu Kalevi staadioni tantsuvägi ja publik omavahel käed, nii oleme täna, peo lõppedes, üksteisele lähemal. Just nii mõjus rahvapidu, mis kandis ilusat ja lihtsat mõtet," soovis minister, et me hoiaksime seda tunnet alles ka pidudevahelistel aastatel.
Tiidus kinnitas, et peo olemuses katlejatele andsid kõige parema vastuse kümned tuhanded esinejad ning peoplatsid ääreni täitnud pealtvaatajad: "Oma kohalolekuga ütlesite selgelt: pole olemas paremat kohta lauluväljakust, kus suurepärases ettekandes esitada ja kuulata meie koorimuusika pärleid. Pole paremat sündmust tantsupeost, kus elada kaasa meie tantsujuhtide loomingule ja selle meisterlikule esitusele."
Minister tunnustas ka peoliste tagalat, peresid, keda peab tänama kannatlikkuse eest pikkadel kuudel, kui nende lähedased olid koori- või tantsuproovides. "Perekondade toetuse ja mõistmiseta ei oleks seda pidu sellisel kujul sündinud."
"Laulu- ja tantsupidu on kogu Eesti kogukonna pidu ning kõige parem kaasamise näide ehk isegi terves maailmas. On raske Eestist leida inimest, keda lõppenud pidu ka kaudselt ei oleks puudutanud," sõnas Tiidus ning lisas, et riigi ülesanne on tagada traditsiooni säilimine. "Samas ei saa ära unustada, et traditsiooni kestma jäämine sõltub eelkõige vabatahtlikkusest. See on meie endi vaba valik, millisena tahame laulu- ja tantsupidusid näha aastakümnete pärast," tuletas Tiidus meelde, et viie aasta pärast on laulupeo traditsioon 150 aastane.
