//require_once "$includes_dir/projects/90s/mailer.inc"?>
Projekt enam kaaskirju vastu ei võta

Uues Eestis muutus järsult kultuuri ja kunsti kõlapind. Senine kultuuri eristaatus varises kokku. Kunsti kompensatsioonimehhanismid polnud Eesti Vabariigis enam vajalikud —vabadus oli saabunud kõigis oma võimalikes vormides.

Vähem kui kümne aasta jooksul muutus kogu pilt. Kultuur muutus oluliselt meelelahutuslikumaks. Meelelahutusest oli saanud äri. Piirid eri valdkondade ja zhanride vahel ähmastusid. Isegi piirid kunsti-kirjanduse ja reklaaminduse vahel olid kohati väga küsitavad (Kaur Kender, Peeter Sauter).

Infoühiskond oma uut tüüpi kommunikatsioonidega ning video, foto jm tõrjusid eemale maali, püsiva kunstiteose asemele ilmus performance (Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Raoul Kurvitz). Muusika muutus ülipopulaarseks laiatarbekaubaks.

Tekkis elustiili mõiste. Levinuimaks elustiili osaks said muusika ja peod. Lisaks 80ndate lõpus hoogsalt alustanud Rock Summerile toodi Eesti suurtele lavadele maailmanimega artiste (Rolling Stones, Tina Turner, Michael Jackson). Uksed avasid tolle aja mõistes luksuslikud ööklubid (XL, Dekoltee, Flamingo, Hollywood, Mirage, Sunset, Africa, Atlantis).

Eesti tegi suuri ponnistusi Eurovisiooni lauluvõistlustel. 1990ndate parimaks saavutuseks oli Maarja-Liisi ja Ivo-Linna esitatud ’Kaelakee hääl’, mis sai Norra lõppvõistlusel 5. koha. 2000. aasta Rootsi lõppvõistlusel sai Ines looga ’Once in a Lifetime’ 4. koha.

1990ndate suurimad pophitid olid 2 Quick Starti ’Naerata’ (1993), Ummamuudu ’Kõnõtraat’ (1994), Tiiu ’Nukuke’ (1995), Terminaatori ’Juulikuu lumi’, Smilersi ’Viis kasti õlut’ja ’Mõistus on kadunud’(1996), Code One ’On küll hilja’ ja ’Kuum’.