Külmad palgad ja palav soov
Eesti Ametiühingute Keskliidu sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul soovivad ametiühingud tuleva aasta alampalga määraks 2600 krooni, mis on 350. krooni võrra suurem käesoleva aasta tasemest. Ametiühing taotleb, et ka valitsus suurendaks riigiteenistujate palgamäärasid 350 krooni võrra ja tõstaks kõrgemate astmete töötasusid 15% võrra.
Põgusalt puudutati täna ka valitsuse säästukava, mis näeb ette kekvalitsuse palgafondi külmutamise 2003. aasta tasemele. Selle mõju aitab valitsuse hinnangul leevendada tulumaksureform ja maksuvaba miinimumi tõstmine, mille tulemusel peaksid inimeste reaalsed sissetulekud kasvama kuni 5%.
Harri Taliga arvates ei saa maksureformi ja palgatõusu siiski teineteisega siduda. “Ametiühingute Keskliit on küll seda meelt, et see raha, mis tulumaksumäära vähendamise ja maksuvaba tulu määra tõstmisega inimese rahakotti lisaks tuleb — et see on maksupoliitka ja mitte palgapoliitika küsimus. Palgapoliitika eesmärk on motiveerida inimesi tööd tegema,” ütles Harri Taliga Raadio Vaba Euroopla.
Taliga väitel nõustus ka sotsiaalminister Marko Pomerants, et säästukava ei tohiks palgatõusu välistada ja reaalpalgad peaksid kasvama. Seda põhimõttelisest seisukohta kinnitas Pomerants ka Raadio Vaba Euroopale, tõdedes samas, et reaalsus paneb soovidele piirid: “Ma arvan, et sellist üldist palgatõusu tegelikkuses siiski kuskilt tulemas ei ole ja rääkida saab vaid teatud valdkondade järgitõmbamisest. Tore oleks olla optimistlik ja anda lubadusi välja, aga…”
Pomerantsi väitel on avaliku teenistuse palgad mitmes valdkonnas jätkuvalt madalad, kuid valitsus peab Pomerantsi sõnul lähtuma reaalsetest võimalustest: “Mina mõtlen täpselt samamoodi, et riigiametnikel on maldalad palgad — [näiteks neil] ametnikel, kes teevad meil täna tööd pensioniametis, tööhõiveametis ja kus iganes. Aga ühel poolel on võimalus küsida ja teisel poolel on kohustus saada selle küsimusega ka hakkama ehk see raha leida, ja see ei ole nii lihtne.”
Harri Taliga ennustab valitsusega raskeid läbirääkimisi, kuid loodab, et läbimurre siiski tuleb: “Selge on see, et need läbirääkimised kerged olema ei saa, sest valitsus ütleb alati, et raha on vähe ja tahtjaid on palju, aga ma usun, et siin siiski läbimurre tuleb, sest eelmisel aastal riigiteenistujate palgad ei tõusnud.”
Möödunud aastal ametiühingud mäletatvasti katkestasid kolmepoolsed läbirääkimised, süüdistades Siim Kallase valitsust soovimatuses palgakokkuleppeid sõlmida. Marko Pomerants ütles omalt poolt, et tema võtab läbirääkimisi tõsiselt ja realistlikkuse piirides peaksid mingid kokkulepped siiski sündima: “Niisama pole mõtet käia üksteist vihastamas. Ikka peab olema konstruktiivne ja jõudma tulemini.”
Järgmine kõneluste voor valitsuse ja ametiühingute vahel toimub 7. augustil. Selleks ajaks teeb valitsus tuleva aasta palkade osas omapoolsed arvestused ja esitab need tutvumiseks ka ametiühingule.
