Kuldsuu üheksas saade

Finalistid on selgunud. Eelviimases saates ehk Kuldsuu-eris, mis kandis nime „Pikk tee parlamenti”, tehti tagasivaade viie väljavalitu pikale, vintsutavale ning konarlikule teele tähtede (õigemini tähtedeks saamise) poole, mis päädib peagi avaliku esinemisega ööklubis „Parlament”.

Mida siis õpiti? Mäletatavasti algas kõik teisest otsast — kummardamise õppimisest ehk tänuavaldusest publikule. Seoses sellega anekdootlik juhtum elust enesest: hommikul pärast saadet helistas Ada Lundverile tundmatu meeskodanik. „Ma poleks elus arvanud, et teie, proua Lundver, olete nii venestunud!”. Esimese hooga ei saanud meie žürii liige aru, milles teda süüdistatakse, siis aga jõudis talle pikapeale kohale, et mehe ärrituse põhjuseks on kuldsuude koolitus. „Kummardamine ei ole eestlasele omale, see on vene komme!” väitis helistaja. Ada suutis küll vahele poetada midagi jaapanlaste kohta, kes kummardavad praktiliselt peale iga lauset, kuid see oli nagu punane rätik härjale…

Kuidas peaks artist publikut tänama? Kas lihtsalt lavalt ära kõndima? Või suudate te endale ette kujutada, et pärast etendust tulevad näitlejad lavale ja karjuvad: „Suur aitäh, suur aitäh!”

Ka meie koolituse eesmärk seisnes selles, et esineja peab oskama publikule oma tänu avaldada.

Veel vesteti meie saadetes anekdoote puudele; käidi Ivar Musta stuudios mikrofonihirmu ületamas; Almer Jansu tantsustuudios tõestamas, et rääkida on võimalik ka liikumise ajal; Nukuteatris ning vanameister Eino Baskini juures.
Pole ühegi esineja suust kuulnud, et kõik see vaev olnuks asjata või et nad poleks midagi uut omandanud.
Mida veel enne finaali lisada? Vahest niipalju, et teile, kes sooviksid näha saadet, kus inimesed järjepannu mõistulugusid räägivad ning pärast toimub hääletamine suurel ekraanil, soovitaks tulevikus vaadata „Riigikogu infotundi”. Aga need, kes tahaksid rahvahääletusega kontsertetendust, kus saab palju nalja, peaksid jälgima Eurovisiooni lauluvõistlust.

Üheksandas saates oli aga võimalik näha seda, kui pingevabalt suutsid meie finalistid vesta anekdoote siis, kui žürii neid ei hinnanud ja punkte ei andnud. Nii mõneski toimus üllatav muutus. Paremuse suunas, muidugi!
Kuid Kuldsuuks 2004 saab neist kahjuks ainult üks. Kellele meie finalistid aga ei meeldi… parim võimalus tõestada, et see, mida teised teevad, on jama, on teha seda neist paremini. Julget pealehakkamist!
Kohtumiseni finaalsaates 31. detsembril!