Kuidas valmistuda 21. sajandi sõjaks?
„Keegi meist ei tea täpselt, milline on homne sõda. Seetõttu üritame oma mere-, õhu- ja maaväelastele õpetada valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Ainus kindel reegel on see, et sõjas otsitakse eelkõige vastase nõrka külge. Tänapäeval räägime palju kübersõjast ja asümmeetrilisest sõjategevusest kui olulistest faktoritest tuleviku sõjas. Võime teha end kübervaldkonnas tugevaks, kuid tuleb olla valmis selleks, et vaenlane leiab meie nõrga koha hoopis mujal.”
Aarne Ermus ise lõpetas Omski kõrgema juhtivkoosseisu sõjakooli 1988. aastal ning jõudis teenida kolm aastat ka Nõukogude armees. Hiljem täiendas end USA-s ja Soomes. „Sõjas on palju reeglipärasusi, mis ei sõltu riigist ega ideoloogilisest korrast. Mis aga puudutab lähenemist inimesele, siis on vahe Nõukogude ajaga vägagi suur. Eestis on inimesi vähe ning igaüks väga väärtuslik. Kuna meil pole suuri masse lahingusse viia, peame inimesega hoolikalt arvestama.”
Korralik valikusõel
Tulevasi õhuväeohvitsere on sõjakooli vastu võetud viimased kolm aastat, maaväekursusi on läbi viidud aga algusest peale. Sügisel avatakse koos mereväe ja Eesti mereakadeemiaga mereväe õppesuund, kus saab õppida kaht eriala: mereväetaktika ohvitseriks (relvastusohvitserid ja navigatsiooniohvitserid) või tehnikaohvitseriks (laeva mehaanikud).
Kooli vastuvõtul on peale riigieksamite (kirjand, reaalained, inglise keel) olulisel kohal kutsesobivusvestlus, kus vaadatakse, kas kandidaadi isikuomadused ikka sobivad. Lisaks muidugi kehalised katsed.
„Õpetame eelkõige sõjaväejuhte – noorel poisil peab olema tahet ja eeldusi teisi juhtida.” Aarne Ermuse sõnul seda küll küsimuste-vastustega kontrollida ei saa, aga kuuenädalasel õues toimuval pingelisel ja keerulisel ühtlustamiskursusel on siiski päris hästi näha, kas inimene sobib sõjaväelaseks või mitte.
Selle, kui palju mehi (või ka naisi, kes läbinud ajateenistusele vastava väljaõppe) vastu võetakse, otsustab kaitseväe juhataja. Viimaste aastate tellimus on olnud maaväkke 55 kadetti, õhuväkke kümme ning ka mereväkke plaanitakse võtta kümme inimest. Kohtade arv on rangelt paigas ning oma raha eest ohvitseriks õppida ei saa. „Ohvitseri õpetamine on kallis ja valikusõel peab olema tihe. Eks mõningane väljalangus on ka meil ning vahel tuleb ette distsipliiniprobleeme, kuid vaatamata rangetele nõuetele kukuvad edasijõudmatuse tõttu välja vähesed,” rääkis Aarne Ermus.
Kadetid saavad iga kuu 485 eurot (7500 krooni) riiklikku stipendiumi, mistõttu kooli kõrvalt nad töötama ei pea. Ka eluase on tasuta. „Õppimine on pingeline ja tundides käimine kohustuslik. Seda, mida me õpetame, ei olegi võimalik töö kõrvalt õppida ning praktika moodustab tervelt 60% õpingutest,” sõnas kooli ülem.
Kehvakesed katsetele ei tule
Sel nädalal kinnitatud õppekavas on väga erinevaid aineid, ajaloost psühholoogia ja pedagoogikani. „Pedagoogika on oluline, sest laevas töötades on igal ohvitseril alluvad, keda juhtida ja õpetada,” ütles Aarne Ermus. Õpitakse ka laevajuhtimist, miinitõrje operatsioonide läbiviimist, laevarelvastuse kasutamist jne, taktikaerialal mereõigust, laeva ehitust ja ohutust, tehnikaerialal õpitakse tundma laevade jõu- ja elektriseadmeid. Vaja on nii head pead reaalainete peale kui ka kõva füüsist… „Võtame vastu pigem tugevate matemaatikateadmistega ja nõrgema füüsisega poisi kui vastupidi. Kui ikka liita ja lahutada ei oska, on keeruline ohvitseriks õppida.”
Palju on räägitud noorte meeste järjest viletsamast kehalisest vormist, sõjakooli sisseastujatel see Aarne Ermuse sõnul kuigivõrd ei avaldu. Eks see ole ka mõistetav, sest kandideerima tulevad ikka need, kes juba enne katseid füüsilise vormi eest hoolt kandnud. Kodulehel on ka soovitused, kuidas sõjakooli katsete jaoks vormi saada...
Eriala populaarsus kasvab
Viimastel aastatel on konkurss sõjakooli suurenenud. Eelmisel suvel saadi esimest korda üle hulga aja kohad täis ning ukse taha jäi ka selliseid kandidaate, kes veel mõni aasta tagasi oleksid sisse saanud.
„Skeptikud arvavad, et populaarsuse tõus on seotud üksnes mõõnaga majanduses, aga mina usun, et see on ikka eri mõjurite koostoime. Riigikaitset on rohkem väärtustatud, teisalt on amet pikas perspektiivis väga stabiilne. Ilmselt tõi ka Gruusia sõda teadmise, et kõik ei ole nii turvaline, kui arvame,” ütleb Aarne Ermus.
