Kuhu tohib ehitada

Maa sihtotstarve on maa kasutusotstarvet iseloomustav määratlus. Enamlevinud määratlused on maatulundusmaa ja elamumaa. Maatulundusmaa muutub elamumaaks läbi detailplaneeringu. Sisuliselt tähendab see seda, et kuigi sa võid oma, näiteks kümne hektari suuruse, põllumaa peale ühe maja ehitada, ei ole see kuigi otstarbekas. Juhul muidugi, kui sinu eesmärk ei olegi üksinda keset ilmatusuurt maatükki elada. Selleks, et maatulundusmaad “normaalse” suurusega elamukruntideks tükeldada, peab tegema detailplaneeringu.

Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringute koostamisega tagab vald või linn talle kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning planeerimisseadusega pandud ülesannete täitmise ning loob võimalused oma halduspiires asuva territooriumi tasakaalustatud arenguks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ja leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks.

Sisuliselt tähendab see seda, et detailplaneering on erinevate huvigruppide poolt nõusoleku saanud maatüki kasutamise projekt, kus on ära märgitud, kui suured on erinevad maa tükeldamise tagajärjel tekkinud krundid, kus paiknevad juurdepääsuteed, kuhu või mida ehitada, kus paiknevad olemasolevad rajatised, kuhu võib luua veevarustust ja kuhu kanalisatsiooni jne. Detailplaneeringu algatamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotlus. Seejärel saab omavalitsusest lähteülesande, kus määratakse ära kruntide suurused, ehitusmahud ja maa sihtotstarbe soovituslik iseloom. Arhitekt koostab neid ettekirjutisi arvestades detailplaneeringu, mis läheb omakorda kohalikku omavalitsusse kinnitamiseks. Ja kui kõik läheb plaanipäraselt, on maatulundusmaast saanud elamumaa.