Kuhu me läheme?
Tundub, et kui poliitikud teevad Eestis mingeid otsuseid, siis küsitakse kas? ja kuidas? aga mitte miks? ja mis hinnaga? Lääne maailma majanduse ja teaduse tase on hea. Inimeste võimalused on suured, kui raha on muidugi. See tase on saavutatud tööga ja suure konkurentsiga. Läänemaailmaga seostub mul koheselt pesuehtne olelusvõitlus. Tugevamad võidavad! Just nimelt konkurents on see, mis paneb inimesi töötama, et saaks võimalikult palju võimalikult kvaliteetset asja võimalikult odava hinnaga. Ja konkurents on see, mis põhjustab kõige rohkem stressi. Teaduse ja majanduse areng on väga hea, eriti näiteks meditsiini areng. Inimeste eluiga pikeneb (mis tingib muidugi ka selle, et sotsiaalkaitse süsteem peab vanurite suure osakaalu tõttu veel rohkem arenema). Väga tore, elame 90-aastasteks. Ma usun, et 90-aastane võib päris tore olla. Aga seda, kas see elu on ka väärt elamist, seda ei küsita. Miks? Sest suur osa Lääne mõtlemisest on kvantitatiivne. Olulised on numbrid! Sissetuleku suurus, laste arv, autode arv (tõsi, mark loeb ka midagi…), eluea pikkus. Meie arengut näitab arvutite arv, mobiilide arv jne. Tundub, et rohkem valmistab poliitikutele muret see, et lapsi vähe on, aga mitte see et paljud inimesed ei taha elada ja teevad omale otsa peale.
Läänega seostub mul meeletu kiirus. Selleks, et keegi olla, peab Lääne inimene midagi saavutanud olema. Selleks, et midagi saavutada, peab suutma rohkem. Ja Lääne inimene kipub tippu väga ruttu. Lääne maades on termin karjääri-inimene. Inimene, kes pühendab elu karjäärile. Mis ta sealt saab? Tõenäoliselt vaid tunnustuse ja raha. Inimsuhted paraku kannatavad. Lääne inimesel on olemas ka tähtajad! Mis jõuavad üsna ruttu kätte… Üks hea asi nende juures on muidugi see, et neid saab edasi lükata…
Huvitav, kui paljud pered purunevad seetõttu, et teine-teise jaoks pole aega? Et abikaasa de facto on karjäär?
Eriti targa mõtte peale tuli üks tore Eesti naisterahvas, kes selle asemel, et suurendada toetusi tudengitele, et nad ei peaks koolikõrvalt tööl käima ja saaksid rohkem õpingutele pühenduda, leidis, et tudengid peaksid oma ülikooli ikka kiiremini ära lõpetama. See tähendab täiskoormus koolis ja vähemalt pool koormust tööl. Ja tahaks ju elada ka… Aga elada on aega ka hiljem…
Lääne inimese mõtlemine on kiiksuga. Või julgeb keegi väita, et see on normaalne? Aga Lääne inimese mõtlemist mõjutab ju väga tugevalt kaubandus ja reklaam. Miks me peame olema ilusad? Sest siis me ostame saledaks tegevaid preparaate, kasutame hulganisti kosmeetikat et kõigepealt oma nahk ära rikkuda ja siis kasutada igat sorti kreeme, et seda ikka nooruslikuna säilitada, siis kanname me selliseid riideid, mis on moodsaid vaid ühe hooaja, et kogu aeg uusi rõivaid osta. Aga milleks seda? Milleks mulle modelli välimust? Kui ma modell pole? Ja mis üldse ilus on? See, mis on moes?
Lääne kultuur on raha kultuur. Kõige olulisem on see, et oleks palju raha! Kõik müügiks! Väärtushinnangud on Lääne inimestele mõttetud. Need vaid segavad. Raha on igatahes olulisem. Ja inimesed on müüdavad.
Mul on tunne, et eestlased peaksid mõtlema, mida nad tahavad. Kas meile on oluline püsida Euroopaga samal tasemel, või võime oma elustiili ise valida? Kas meie inimeste jaoks on olulisem perekond, tervis, sügavamad inimsuhted, usk ja seega rahuldustpakkuvam elu või ajada taga jõukust ja rikkust, ja olla nagu Lääne inimesed, kes veel ei ela, vaid alles valmistuvad eluks.
On ütlus, et ilma inimsuheteta araablane sureb. Ja mul on tunne, et Lääne inimene on juba surnud. Kui ta kunagi elanud on muidugi…
