Tollal kehtis üldine ühiskondlik kokkulepe, et inimest ei sunnita selliseid mõttetuid piinu taluma. Tänapäeva meditsiini juures lapitakse muidugi sellised mehed kokku…

Arvate, et tänapäeval ei ole eutanaasiat? Eksite. Kui arst kirjutab valudes vähihaigele välja 1 morfiinitableti päevas ja ütleb, et võite haigele küll rohkem anda kui see valude vastu ei aita, aga haige süda ei pea tõenäoliselt suuremat doosi vastu, siis mida te teete?

Annate rohkem või vaatate piinlemist pealt? No üldiselt kuidas keegi…aga mõlemal juhul võivad hingepiinad tekkida.

Tegelikult seostub selle probleemiga veel üks — suhtumine omal soovil elust lahkumisse, mis kõigis kristlikes maades oli surmapatt. Keskaja rüütlid lahendasid selle probleemi nii, et palusid ustaval sõbral oma piinad lõpetada. Tänapäeval oleks lahendus ilmselt teistsugune.

Osa inimesi klammerdub muidugi viimse hetkeni elu külge ja neid see probleem ei puuduta. Samuti sureb üle poolte inimestest viisil, mille puhul selliseid probleeme ei teki. Aga ülejäänud juhtudel — inimene eelistaks küll mõttetutele piinadele varasemat lahkumist, aga kristlik kasvatus ei luba seda ei ise teha ega ka väljendada selgelt soovi, et suurte valude korral tuleb talle manustada valuvaigisteid selgelt eluohtlikus koguses — viimase palvega teeks ta oma hooldajast nagu tapja, kes võib isegi kriminaalkaristuse saada.

Vot se probleem vajaks küll mingit aktsepteeritavat seaduslikku lahendust.

Loomulikult ma loodan, et selleks ajaks kui endal minek, on kadunud idiootidest arstid, kes elusalt mädanevale vanainimesele südametegevust tugevdavaid süste välja kirjatuvad — on ükskord ka sellist imelooma nähtud.