Koolitoit on tervislikum kui sööjate maitse
Paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eestis koolitoit väga hea. Sama ei saa öelda noorte toidueelistuste kohta, selgub Õpetajate Lehes tehtud ülevaatest.
Tervise arengu instituut (TAI) uuris jaanuaris koolitoitlustuse olukorda ning tulemustest räägitakse konverentsil „Hea koolitoit – mitte ainult koka töö” 23. augustil Rocca al Mare koolis Tallinnas.
Kavas on tutvustada ka projekti „Restoran läheb kooli”. Esmalt külastasid koolikokad restorane ja jagasid seal oma tähelepanekuid, hiljem veetsid tippkokad ühe päeva koolisööklas, tehes koos koolikokkadega koolitoitu. TAI teatel (vt EE 19.07.2012) aga projekti enam ei jätkata, sest Eestis on võrreldes paljude teiste Euroopa riikide koolidega koolitoit niigi hea.
TAI uuring näitas, et meil sööb hommikuti vaid 64% õpilastest (Hollandis näiteks üle 90%). Puu- ja köögivilju sööb meie 11–15-aastatest lastest vaid iga neljas. Tervisespetsialistid kinnitavad, et koolisööklas pakutavast ühest õunast või banaanist jääb väheseks. Selle näitajaga jääb Eesti uuritud 43 riigi laste toitumisharjumuste küsitluses viimaste hulka.
Tallinna haridusameti terviseedendamise vanemspetsialist Eve Levand kinnitas Õpetajate Lehele, et aasta-aastalt on koolitoit muutunud mitmekülgsemaks ja erinevused koolide vahel vähenenud. Iga päev pakutakse erinevat sooja põhitoitu ja menüüs on alati mitmekesist toorsalatit. Koolipuhvetitest on pea kadunud kohukesed ja saiakesed. Vähenenud on makaroniroogade pakkumise sagedus. Kui midagi ette heita, siis puu- ja juurvilju tuleks pakkuda sagedamini. Ka tasub proovida täisterajahust makaronitooteid ning kalagi võiks sagedamini menüüs olla.
Eelistused ei ole alati tervislikud
Laste eelistused koolisööklas ei kattu sugugi kõiges terviseametnike soovitustega. „Meil on laos täisteramakaronid täiesti olemas ja mitmel korral olen neid menüüssegi pannud, olgugi et need on tavalistest oluliselt kallimad. Kuid nooremad lapsed võõristavad neid – täisteramakaronid ei näe nii isuäratavad välja ja maitsevad teisiti.
Ilmselt pole neid kodus eriti pakutud,” teab 1983. aastast koolitoitlustusega tegeleva OÜ Bramos tegevjuht Galina Tsõmbaljuk.
Õismäe gümnaasiumi 17-aastase kogemusega kokk Svetlana Bõkova kinnitab, et neil saavad lapsed iga päev valida kahe toorsalati vahel, kuid huvi pakutavate porgandite, kaalikate ja kapsa vastu on vähenenud. „Isegi õunu ei kahmata enam sellise entusiasmiga kui veel mõni aasta tagasi. Muutust on märgata just nooremate õpilaste hulgas. Nemad võtavad heal juhul õuna kaasa. Lapsed eelistavad maasikaid, arbuuse ja mandariine-apelsine. Viimaseid pole aga ette nähtud.
„Kala, oma lemmikut, pakuksin samuti meelsasti rohkem,” ütleb Piirissaare juurtega Svetlana Bõkova. „Väiksemad ei söö kalasuppi üldse. Ka muud kalaroad ei lähe eriti peale. Oleme püüdnud pakkuda küll heiki, küll punast kala ja lõhet eri moodi – ei meeldi, pole harjunud toit. Aga vaat kalapulkadel on minek.”
Bõkova möönab, et kõige tänuväärsem sööklapublik on 7.–9. klassi poisid. Nemad söövad ära kõik, mis ette antakse, ja jääb puudugi, tulevad lisa nõutama. „Kõige paremini lähevad punased supid: seljanka ja borš, aga ka rassolnik ja frikadellisupp. Neid söövad nooremadki.”
Õismäe hommikupudru projekt
Kui mõnes koolis pakutakse lastele hommikuputru välisprojektide toel, siis Õismäel võttis asja üles kooli toitlustaja OÜ Bramos, kes pakub hommikuputru oma kulu ja kirjadega, lastele tasuta.
Galina Tsõmbaljuk: „Arutasime asja koos köögirahva ja kooli juhtkonnaga ning otsustasime ühe nädala proovida. Putrude omahind pole kallis ning köögipersonal oli nõus seda tööd lisatasuta tegema. Asi läks nii hästi käima, et nüüd pakume esimesel vahetunnil hommikuputru täissööklale – valmib 200 portsu. Muidugi on iga päev eri puder, kas siis neljaviljahelvestest, kaerahelvestest või riisist. Lapsed on juba nii nutikad, et on kodust kaasa nuianud isegi väikseid keedisetopsikuid ja siis sõbrannad omavahel vahetavad pudru sisse pandavat maiust. Oleme rahul, et meie pudruprojekt nii õnnestunult käivitus.”
Õismäe kooli pudruprogrammi on heaks kiitnud ka gümnasistid ja isegi õpetajad noolivad esimese vahetunni ajal söökla pudrupotti.
Orfeumi edu põhjus
Kui mullu kuulus Tallinna parimate koolisööklate kümne parema hulka kaks OÜ Orfeumi toitlustatavat kooli, siis tänavu jõudis esikuuikusse neist lausa neli. Firma tegevjuht-tehnoloog Piret Looper ütleb, et kõik oleneb lõpuks ikka kooli kokast ja neil on koolides väga kogenud ja paikne kaader.
Mis hoiab koka koolis? Svetlana Bõkova: „Juuni, juuli, august, mil puhkan Piirissaarel sugulaste juures. Ja sobiva pikkusega tööpäev samuti – tuled kööki hommikul kell seitse ja kui pikapäevarühma lõuna lauale saab antud, oled kell kolm kodus.”
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest
