Konkurents lagundab ühiselamuid

Kõik hiljuti ehitatud või remonditud Tartu Ülikooli (TÜ) ühiselamud on juba esimese kasutusaasta jooksul lagunema hakanud.

Tänavu renoveeritud Narva maantee 25 üliõpilaselamus on alla kukkunud seintele kinnitatud riiulid, nagid ja tualettpaberihoidjad, kinnitas toimetu-selt anonüümsust palunud noormees.

“Päeva lõpuks kipuvad ka liftid ära väsima, nii et õhtuti tuleb sageli jalgsi oma korrusele ronida,” lisas ta. Ühikas on üheksa korrust.

Mullu valminud Raatuse 22 ühiselamu siseseinas haigutab praktiliselt tervet esimest korrust läbistav pragu. 2002. aastal peale põhjalikku remonti anti taas kasutusse Tiigi 14 elamu, mida renoveerides korteriplaane põhjalikult muudeti. Esimese õppeaasta lõpuks läbis üht äsja ehitatud seina pragu, mis ulatus esimesest korrusest viiendani.

Pepleri 14 fassaadilt hakkasid suured krohvitükid kukkuma enne, kui esimene semester läbi sai. Tartu Üliõpilasküla direktori Heiki Pageli sõnul ei lagune veel miski, kuigi esineb nii loomulikke “vigu”, näiteks uute majade puhul sagedasi pragusid, aga ka hooletusvigu. “Selle jaoks ongi kaheaastane garantii, et saaks hooletusvead välja selgitada.”

Vihane hinnasõda

Tihe konkurents ehitusturul on ajanud ettevõtted vihasesse hinnasõtta. Seetõttu pööravad paljud (küll valdavalt eratellijaile keskenduvad, valdavalt alltöövõtuga tegelevad — toim.) ettevõtted vaid tagasihoidlikku tähelepanu ehituskvaliteedile ja maksude maksmisele.

Pageli sõnul ei võimalda ka riigihangete seadus sageli teha firmade vahel kõige otstarbekamat valikut. “Seadus on justkui loodud riigi raha võimalikult otstarbekaks kasutamiseks, aga tegelikult oled sa sunnitud valima lihtsalt kõige odavama variandi. See ei pruugi aga alati kvaliteetne olla,” ütles ta.

Pageli kinnitusel on ainus võimalus koostada ehitustöödele piinlikult detailne projekt, kus oleks kõik “kuni ukselingi tüübini” detailselt kirjas.

“Mida nõrgem projekt, seda rohkem mänguruumi ta jätab,” tunnistas Pagel. “Nagu Tartu Ülikool järelvalvet nõrgemaks laseb, nii kasutatakse seda kohe ära.”

Pragu jälgimisel

Projekteerimisfirma RTG Projekt esindaja Alar Peedo paneb suure osa defektidest lühikeste ehitustähtaegade süüks. “Tähtajad on nii kiired, et paratamatult võib igasuguseid asju juhtuda. Kiirustamine on tellija soov. Kui sa tähtajaga nõus pole, siis sa lihtsalt hankele ei kvalifitseeru,” sõnas Peedo, kelle juhtimisel koostas ettevõte Tiigi 14 renoveerimisprojekti.

Ebareaalse tähtaja arvele võib kanda ka Pepleri 14 hoone fassaadi lagunemise — ehitaja oli sunnitud välisseina krohvima talvel ja seda siis puhuritega kuivatama, mis põhjustas krohvi kiire pudenemise. Pagel rõhutab siiski, et olukorda ei tasu üle dramatiseerida. Pingsaimalt seirab üliõpilasküla pragu Raatuse ühisealmu seinas.

“Me pole pragu meelega kinni pannud, vaid jälgime seda. Siis saab selgeks, kas see on loomulik või on tegu ehituskonstruktsioonilise veaga.” Teistes ühiselamutes, rõhutab Pagel, “pole midagi katastroofilist”.