Kiri: Võidusammas tulgu Võrru!

Vabadussõja võidusamba konkursi võitnud töö on kogunud nii pooldavaid kui ka vastuargumente. Selline asjade käik on omane demokraatlikule riigile ja rahvale.

Kõik oleks korras, aga samba vastaste hüsteeria on vallandanud vastuallkirjade kogumise, mille peale pooldajad hakkasid omakorda allkirju koguma. Samba sobimatuse põhjendused on jõudnud absurdini — küll süüdistatakse ebakompetentset züriid, siis tuuakse välja samba sarnasus fašistliku ristiga.

Minul on sellest lehmakauplemisest kõrini. Kui te kokkuleppele ei jõua, tuleb sammas Võrru. Võrru selle pärast, et see linn oli kaheksakümnendate aastate lõpus vaba mõtte pealinnaks Eestis. Võrus taastas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr 1 1987. aasta sügisel Vabadussõjas langenute kalmistu ja selle avamine sama aasta 21. oktoobril kujunes esimeseks tõsiseks väljaastumiseks võõrvõimu vastu.

Seega algas just Võrus kurjuse impeeriumi ehk Nõukogude Liidu lagundamine. 1988. aasta 23. juunil avasti kolonni ja Võru rahva poolt taastatud Vabadussõjas langenutele pühendatud mälestussammas Võru kalmistul.

Kindlasti on Võru linnas olemas koht, kuhu Vabadussõja võidusammas paigutada.

Rajatavat sammast on nimetatud provintslikuks. Ok, provints, siis provints, teeme ära! See oleks päris vinge turismimagnet meie linnale, mida käiksid uudistamas tuhanded inimesed. Paistab, et Tallinn tahab sellest aust ilma jääda, millest minul pole isegi kahju.

Fakt on see, et sammas tuleb, kas te tahate seda või mitte.