Kes on Eestis üle- ja kes alamakstud?
Tiina Kangro
ajakirjanik
Eesti suurim probleem on, et avalikus sektoris ei ole palgad kooskõlas tööpanusega. Ma ei ole seda meelt, et riigikogulaste palk peaks olema väiksem, kuid päris selge on, et enamik tänaseid riigikogulasi ei tee tööd, mis vääriks seda palka. Tihtipeale, kui loen stenogramme (otseülekannete jälgimist ei saa ajaraiskamise tõttu endale lubada, lugeda saab kiiremini), on mul häbi selle tühise kemplemise, hambutute küsimuste ja formaalsete vastustega leppimise pärast. Kui mõtlen, et iga riigikogulase üks arvestuslik töötund maksab pisut üle 19 euro – sama summa, mis puudega inimest kodus hooldav sugulane saab ühe kuu tasuks! –, siis see pole kohe kindlasti ei õiglane ega põhjendatud. Ma tahaks, et suure tasuga inimesed teeksid tõsist ja vajalikku tööd, mis viiks meie riiki ja rahva elujärge edasi.
Ka mitmed riigiasutused võiks lihtsalt kinni panna ja mitte midagi ei juhtuks. Mida hädavajalikku on viimasel kümnel aastal teinud sotsiaalministeeriumi või haridus- ja teadusministeeriumi sajad töötajad? Koolid on omavalitsuste käes, ülikoolid on iseseisvad, haigekassat juhib eraldi juhtkond. Piisaks, kui raha jagaks rahandusministeerium.
Vabaneva rahaga saaks tõsta nende ametimeeste ja -naiste palka, kes toodavad tulemust. Peaks tekkima normaalne konkurents, oskus ära tunda ja hinnata kvaliteetset ja vajalikku tööd. Eestis on kahjuks hakatud pidama normaalseks seda, et üks suur seltskond administreerivaid inimesi lihtsalt parasiteerib maksumaksja raha peal, tekitades endale ise mõttetut või küsitavat tööd ja saades selle eest küllaltki kopsakat palka. Erasektoris tunneks omanik seda omal nahal. Riigi nahk on aga nii paks, et me ei tunne veel midagi.
Ka riigile kuuluvate firmade, nagu Eesti Energia, Tallinna Sadam jne juhtide palgad peaksid olema väiksemad. Nende õlgadel on küll suur vastutus, kuid nagu oleme teada saanud, siis kõik nende eksimused on riigi poolt maksumaksja raha eest kindlustatud. See ei ole riigialamate suhtes aus mäng.
Rain Mikser
kasvatusteadlane
Selge, et Eesti on Soomest vaesem ja meil makstakse vähem palka, kuid seda enam on olulised töötasu proportsioonid riigi sees. Võrdluse teine dimensioon võikski olla näiteks parlamendipalk esimeses Eesti vabariigis ja praegu. Tollal olid õpetaja ja riigikogulane enam-vähem võrdselt tasustatud... Ma ei ütle, et saadiku tasu on suur, vaid et õpetaja oma on väike. See on üldteada, sest õpetajaid on palju ja nende hääl pääseb kuuldavale. Vähem kuuleme sellest, et ka õppejõudude palgatase on väga madal.
Et Eestis on mõnes valdkonnas palgad liiga väikesed, seda on näha tööjõu liikumisest. Kui müüjad saavad vähe raha, siis võib-olla on poode liiga palju. Aga arste, häid õpetajaid ja oskajaid ehitajaid meil kindlasti ülearu ei ole.
Tiina Jürisson
IT-valdkonna müügispetsialist
Ei saa väita, et mingis valdkonnas on kõik töötajad ala- või ülemakstud, igal pool on palgatasemetes suuri erinevusi, seda ka õigussüsteemis, panganduses ja IT-sektoris, kus töötasud arvatakse olevat ühtlaselt kõrged. Samas ei tähenda madal palk üheski sektoris tingimata seda, et kogu sissetulek on väike.
Haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas on palju ameteid, kus palgatase on kogu aeg olnud väga madal. Sageli tegutsetakse meelepärases sfääris entusiasmiga, kombineerides palgatööd huvialaga. Plussiks on töögraafiku paindlikkus ning võimalus ühitada paremini töö ja pereelu. Ka õpetaja töö ja puhkuse vahekord erineb teiste elualade omast ning on küllalt motiveeriv. Tihti ei ole õpetaja nõus pedagoogiametist loobuma just pika suvepuhkuse ja vaheaegade „boonuse” tõttu.
Madalad palgad on näiteks postiljonidel, kelle töö on nõudlik ja füüsiliselt raske. Meditsiinisektoris saavad paljud õed ja sanitarid väikest palka, aga siin on seos kvalifikatsiooni ja staažiga siiski olemas. Väiksed palgad on mitmel pool kohalike omavalitsuste ametnikel, eriti maal, ehkki nende õlgadel on olulised regionaalsed otsused. Kõrgepalgalised ja ülemakstud on paljud Tallinna linnaametnikud. Ja arvatavasti on nende sissetulekud veel kõrgemad, kui palganumber näitab.
Alar Ojalo
muuseumi haldusjuht
Ülemakstud riigipalgalisi on küllalt: riigi osalusega aktsiaseltsides, maa- ja omavalitsustes, kõikvõimalikes ametites, isegi mõnes fondis ja sihtasutuses, rääkimata poliitikutest ettevõtete nõukogudes ja riigikogus. Alamakstud on kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkond, päästjad, politsei ja sõjaväelased.
Juta Olesk
lasteaia muusikaõpetaja
Tegeliku töö tegijad on meie riigis alamakstud ja ülisuur ametnikkond, kes töötegijaid ümbritseb, on ülemakstud. Kui üle 3000-eurose kuupalgaga juht teatab, et temagi tahab suuremat palka, tekitab see paksu rahulolematust.
Lasteaiaõpetajate ja logopeedide ametid, rääkimata lasteaias töötavast muust personalist, on selgelt alamakstud. Omavalitsused ei väärtusta alusharidust. Naeruväärsed on rahasummad sotsiaalvaldkonnas, näiteks toetuste määrad erivajadustega inimestele ja nende hooldajatele. Isegi miinimumpalk peaks tagama võlgadeta toimetuleku.
