Kes leiab sobiva sõna?

Elu muutub ja keel muutub temaga kaasa. Viimased tosin aastat on keele muutumine olnud eriti kiire ega paista aeglustuvat praegugi. Rohked uued mõisted vajavad ka rohkesti uusi sõnu. Enamik neist leitakse hõlpsasti, sest eesti keel on elujõuline, paindlik, rohkete sõnaloomevõimalustega keel. Vahel võtab aga mitu aastat, enne kui vastuvõetava lahenduseni jõutakse.

Emakeele Selts, Euroopa Liidu Teabekeskus, Haridusministeerium, Eesti Õigustõlke Keskus ja Postimees kuulutavad välja sõnavõistluse, et leida ladusad, täpsed ja eestipärased sõnad mõnede mõistete tarvis, mis on Eesti elus saanud päris igapäevaseks, kuid millel ometi pole veel head eesti sõna. Peamurdmiseks on välja valitud järgmised mõisted:

Ad hoc komisjon/komitee: teatavaks juhtumiks moodustatav komisjon/ komitee.

Globaliseerumine (maailmastumine; ingl globalisation, pr globalisation/ mondialisation, sks Globalisierung, sm globaalistuminen/ maailmanlaajuistuminen): ülemaailmse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise vahetuse kiire laienemine.

[Euroopa] integratsioon (ingl integration, pr intégration, sks Integration, sm integrointi): eri osade ühtlustumine ja ühinemine tervikuks.

Kriisikorraldus, -ohjeldus, -reguleerimine (ingl crisis management, pr gestion de crise, sks Krisenbewältigung, sm kriisihallinta): rahvusvahelised meetmed, mille eesmärk on takistada kriisi/konflikti kontrollimatut laienemist.

Nulltolerants (ingl zero tolerance): ühiskonnavaenuliku käitumise mittelubamine.

Opt-out, opt-in (ingl opt ‘valikut tegema’): esimene laseb ELi liikmesriigil loobuda osalemast ühenduse liikmete teatud koostöös, teine võimaldab tal hiljem sellega siiski liituda.

Subsidiaarsus (ingl subsidiarity, pr subsidiarité, sks Subsidiarität, sm toissijaisuus): Euroopa Liidu põhimõte, et valdkondades, mis ei kuulu tema ainupädevusse, võtab ta meetmeid vaid juhul, kui need on tõhusamad liikmesriikide omadest.

Struktuurifondid (ingl structural funds, pr fonds structurels, sks Strukturfonds, sm rakennerahastot): neli ümberjagamisfondi (sotsiaalfond, regionaalarengu fond, põllumajanduse ja kalanduse arengurahastu), millest rahastatakse ELi mahajäänud piirkondade majandus- ja sotsiaalarengu kiirendamist struktuuriliste ümberkorralduste abil. Vrd 1993 loodud ühtekuuluvusfond (ingl Cohesion Fund) peamiselt keskkonna- ja infrastruktuuriprojektide rahastamiseks neljas riigis (Kreeka, Hispaania, Portugal, Iirimaa), kelle rahvamajanduse kogutoodang moodustab vähem kui 90% ühenduse keskmisest.

Task force (ingl): 1) teatud ülesande täitmiseks loodud töörühm; 2) erioperatsiooniks moodustatud väeüksus.

Twinning (ingl twinning, pr jumelage, sks Twinning, sm twinning): ELi liikmesriigi ametniku lähetamine kandidaatriigi vastavasse ministeeriumisse (nn paaripanek) nõustama kindlat projekti.

Valitsusväline organisatsioon (ingl non-governmental organisation, NGO, pr organisation non gouvernementale, sks Nichtregierungsorganisation, sm valtioista riippumaton järjestö, kansalaisjärjestö): ühiskondlik, kutse- või muu suunitlusega rahvusvaheline või siseriiklik valitsustest sõltumatu organisatsioon (ühendab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid).

Ühenduse acquis (ingl Community acquis, pr acquis communautaire, sks gemeinschaftlicher Besitzstand, sm yhteisön säännöstö): Euroopa Liidu liikmesriike siduvate õigusaktide (õiguste ja kohustuste) pidevalt täienev kogum, nn ühenduse pärusvara, mille uus liituja peab tervikuna üle võtma.

Võistlustingimused

1. Osa võib võtta iga keelehuviline.
2. Nuputage põhimõttel: pigem vähem, aga paremini. Ei ole tarvis saata sõnu kõigi mõistete jaoks, vaid saatke ainult need, mille puhul pärast põhjalikku kaalumist usute, et olete väga hea sõna loonud.
3. Uue kirjakeelesõna loomiseks võib kasutada kõiki sõnaloomeviise: tüvede liitmist liitsõnaks, tuletust liidete abil, murdesõna kirjakeelde toomist, tehiskeelendi loomist. Välistatud pole ka olemasolevale sõnale uue tähenduse andmine ning tõlke- või tähenduslaenu tegemine mõnest muust keelest saadud vaimuka idee järgi. (Sõnavara rikastamise teede kohta saab lugeda M. Erelti, T. Erelti ja K. Rossi „Eesti keele käsiraamatust” 2. tr, Tallinn, 2000.)
4. Žüriisse kuuluvad:
   esimees Mati Erelt (Emakeele Seltsi esimees, Tartu Ülikooli eesti keele professor)
   liikmed Erkki Bahovski (Postimehe ajakirjanik)
   Tiiu Erelt (Eesti Keele Instituudi vanemteadur)
   Toomas-Hendrik Ilves (Riigikogu liige)
   Krista Kerge (Pedagoogikaülikooli ja Õigusinstituudi õppejõud)
   Peeter Kreitzberg (Riigikogu liige)
   Raivo Rammus (Eesti Õigustõlke Keskuse peatoimetaja)
   Hannes Rumm (Euroopa Liidu Teabekeskuse juhataja)
   Tõnu Tender (Haridusministeeriumi keeletalituse juhataja)
   
5. Võitjad saavad rahalised auhinnad (auhinnafond 15 000 kr) ja keelealast kirjandust.
   
6. Tähtaeg on 21. oktoober 2002. Võistluse tulemused tehakse teatavaks novembri teisel poolel ja avaldatakse Postimehes.
   
7. Ettepanekud (soovitav koos põhjendusega) esitage märksõna all kirjalikult, lisades kinnise ümbriku, milles on sõnavõistlusest osavõtja nimi, vanus ja postiaadress (soovi korral võib lisada meiliaadressi).
   
8. Uudissõnade ettepanekud saatke aadressil: Emakeele Selts, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.
   

Märkige ümbrikule: Sõnavõistlus.

Lisaselgitusi võib vajaduse korral saada esmaspäeviti Eesti Keele Instituudi keelenõuande telefonil 631 3731.

Emakeele Selts
Euroopa Liidu Teabekeskus
Haridusministeerium
Eesti Õigustõlke Keskus
Postimees