Rahvusvahelises korruptsiooniindeksis Valgevenest, Mosambiigist, Etioopiast ja Nigerist kehvemal kohal asetsev Venemaa on korruptsioonist läbi imbunud. Bütsantslik kultuur kannab iseeneses põhimõtet „võimukandjad väärivad määrimist", kuid Putini režiimi ajal on mastaabid hoopis teised. See võim vajab riigivargust kui õhku.

Võimu läbipõimumine korruptiivsete tehingute, „omadele" suunatud riigivarade ja kuritegeliku maailmaga on kestnud aastaid. Maailma rikkurite esisajas on Venemaa kodanikke Putini lähikonnast, kelle vara on pärit korruptiivsetest sidemetest riigivõimuga. Viimaseks eredaks näiteks on Sotši olümpiamängud, mille korraldamiseks kulutatud hiiglasummadest läks miljardeid Putini lähikondlaste taskusse. Need on aga miljardid, millega on aastate jooksul üha enam mõjutatud ka Euroopat.

Putini korruptiivne raha Euroopas

Putini lähikondsed ja sõltlased on ostnud Euroopat üles pikka aega, omades kinnisvara Londoni südalinnas, Prantsusmaa lõunarannikul või Kreeka saartel. Pangakontod on neil Šveitsi, Austria või Küprose pankades. Ühisettevõtteid on neil paljudes Euroopa riikides, mis seovad nende huvidega ka olulisi tegijaid.

Kuid mõjuvõim ei ole ainult varad. See on ka mõjukad eurooplased, kes on esindamas Putini võimupüramiidi huve. Epohhilöövaks näiteks on Saksamaa endine liidukantsler Schröder, kes asus 2005. aastal, vahetult pärast võimult lahkumist esindama Gazpromi huve ja teeb seda siiani. 2007. aastal mõistis seesama Schröder hukka Pronkssõduri eemaldamise Tallinnas ja kaitses raevukalt toonast Kremli vastureaktsiooni. Alates 2008. aastast on Nord Streami projektiga seoses Gazpromi palgal endine Soome peaminister Paavo Lipponen.

Nagu on kirjutanud Ben Judah, ei austa Venemaa valitsejad enam Euroopat nii, nagu pärast Külma sõda. Venemaa arvab, et Lääs on tänapäeval huvitatud eelkõige rahast. Putini lähiring ei karda Euroopa otsustajaid, sest nad on näinud, kui lömitavaks muutub osa Lääne nomenklatuurist ja ettevõtlushiidudest siis, kui nad panevad mängu oma miljardid. Putinlased vaatavad neid kui silmakirjatsejaid - see on sama eliit, kes aitab neil peita kokkuvarastatud varandusi.

Euroopa pankurid, ärimehed ja advokaadid teevad ära musta töö, et paigutada nende korruptiivseid vilju Hollandi Antillidest Briti Neitsisaarteni. Venemaa arvab, et mitmed riigid Euroopas küll räägivad täna inimõigustest, kuid ei usu sellesse. Nende meelest on Euroopas valdavaks moraalsus, mis sarnaneb riskifondile: tee raha iga hinna eest ja paiguta see offshore'i.

Mitte suur, vaid väga suur raha

Jutt ei ole mitte suurest rahast, vaid väga suurest rahast. Venemaa Keskpank ise on arvestanud, et kaks kolmandikku 2012. aastal Venemaalt välja viidud 56 miljardist dollarist oli teenitud kuritegelikul teel. See tähendab riigivargust, maksupettusi, narkoraha ja muud säärast. Seda raha pööritavad suuresti eurooplastest pankurid ja ettevõtjad „kõigi kasu nimel".

Putini režiim on tegemas kõike, et suurendada oma mõju Euroopas. Sellega loodetakse osta Euroopalt vaikimist või kahvatuid samme siis, kui viiakse ellu oma agressioone, inimõiguste rikkumisi ja ambitsioone Nõukogude Liidu taastamiseks. Energeetika on kõige ilmsem näide - nii Nord Stream kui South Stream on selleks, et seda sõltuvust suurendada ja välistada takistavaid tegureid. Suured relvahanked on ahvatlevad mitmetele Euroopa riikidele, millest nad loobuda ei taha.

Sergei Guriev, külalisprofessor Pariisi mainekas Sciences Po ülikoolis, on äsja Financial Times'is öelnud, et Venemaa korruptsioon on muutunud ohuks globaalsele julgeolekule. Tema hinnangul on see sünnitanud Venemaa agressiivse välispoliitika, millele Lääne liidrid püüavad kobades leida vastust. Venemaa korruptsioon on Ukraina vastase agressiooni ja Krimmi okupeerimise peamine põhjus. Altkäemaksud ja pistised on kahjustanud oluliselt Venemaa majandust ja inimeste elatustaset. Ja kui majandus on languses, siis on sõda teise riigi vastu autoritaarse võimu püüd õigustada oma võimulolekut ja kindlustada juhi populaarsust.

Putini mõju Eestis

Nagu ka mitmes teises Ida- ja Kesk-Euroopa riigis, on Putini režiimi huvides kasvatada oma mõju ka Eestis. Keskerakonna koostöölepe Vene võimuparteiga on selle näide ning sama iseloomustab Edgar Savisaare rahaküsimine Kremlilt 2010. aasta lõpus. Lisagem siia veel tema värsked ja Putini režiimile meelepärased avaldused Ukraina, Krimmi ning Eesti lähiajaloo osas...

Putini korruptsioon on otsene oht Eesti julgeolekule, majandusele ja inimeste toimetulekule. Korruptsioon Keskerakonna juhitud Tallinnas on vähendanud tallinlaste elatustaset ja läinud igale perele maksma kopsaka summa. Sama juhtuks ka ülejäänud Eestis, kui Putini esindajad Eestis saaksid võimule Toompeal.

Venemaa naaberriigina on ka Eesti majandus Kremli huviorbiidis. Nende eesmärk on saada selle üle suuremat kontrolli ja luua sõltuvussuhteid. Meie sisuline sõltumatus Vene gaasist on Putinile probleemiks ning seda püütakse lahendada survega transiidile ja ligipääsu otsimisega meie maavaradele. Lisaks kaitsekulude kasvule on Eesti jaoks oluline tagada ressursid meie julgeolekuasutustele, et tõkestada Putini režiimi samme meie majanduses ja energeetikas.

Kui Euroopa tahab, siis ta suudab

Euroopal on hulk võimalusi astuda vastu Vene võimurite mõjule ja märgatavalt taltsutada selle riigi agressiivsust teiste suhtes. Lühiajaliselt on mõjusad tegelikud sissesõidukeelud ja finantsvarade külmutamine sadadele Putini režiimi osalistele ja kaasaaitajatele. Neid samme on Euroopa Liit seni teinud vaid üksikute suhtes, sest rohkemaks pole olnud üksmeelt.

Pikaajaliselt on oluline vähendada Euroopa sõltuvust Vene energeetikast, kehtestada selgemad korruptsioonivastased reeglid Euroopa otsustusprotsessides, et vähendada Putini režiimi mõju ja piirata Vene korruptiivse kapitali peitmisvõimalusi Euroopas.

Seni ei ole Euroopal Putini agressiooni ja korruptiivse mõju peatamiseks palju ette näidata. Üheks hea tahte märgiks on vastne uudis Euroopa Parlamendist, kus võeti vastu resolutsioon nende 32 Vene ametniku suhtes, kes olid seotud Kremli suure korruptsiooniskeemi paljastanud Sergei Magnitski piinamise ja surmaga.

Nende ametnike suhtes soovitakse kehtestada viisakeelud ja külmutada Euroopa riikides asuvad finantsvarad. Selge tahtega saab Euroopa hakata vastu korruptiivse Putini režiimi mõjule. Mõjusad sammud nõuavad aga julgeid ja ühtseid otsuseid. Eestil on koos mõttekaaslastest partneritega selle liini kehtestamiseks Euroopa Liidus selge võimalus, mida tuleb julgelt kasutada. Seda eelkõige peatselt valitavas Euroopa Parlamendis.