Tänapäevased rullmaterjalid on aga juba nii kvaliteetsed, et lamekatuse kattematerjal peab ilma probleemideta sama kaua vastu kui teised maja konstruktsioonilised sõlmed. Samuti ei ole see tehniliselt eriti pädeva argument, et viilkatus on parem kuna seda ei pea nii tugevat ehitama, sest viilkatus ei pea kogu talve jooksul taevast alla tulnud lund kandma. Igal katusel on oma tehnoloogia kuidas see ehitatud peab olema. Mis tüüpi katus on sobivaim, on ikkagi tingitud ehitise funktsioonist ning arhitekti visioonist.
Mis siis on vahet lamekatusel ja viilkatusel? Lamekatuseks peetakse katust, mis on kuni 25 kraadise kaldega. Suurema kaldega katuseid loetakse viilkatuseks. Konstruktsiooniliselt on viilkatused kergemad ja õhulisemad.
Lamekatus on põhimõtteliselt soojustatud plaat maja karbi peal. Ruumi kasutamise mõttes võib tunduda, et viilkatus on ökonoomsem ehitada, valmib ju korraga nii katusealune ruum kui ka katus, kuid kui materjali ning töökulu vaatama hakata, siis ei pruugi viilaktus lamekatusest ehituse maksumuselt erineda.
Katuseehitamisega seoses mõned sõnaseletused:
Sarikad on põhilised katuse kandvad osad. Tehases või objektil enne paigaldamist kokkupandud sarikaid nimetatakse fermideks. Kaks sarikaprussi ja laetala ehk penn moodustavad A tähe ning need A tähed toetuvad pärlinitele, mis on siis maja karbi ja sarikate vahel, risti sarikatega. Pärlinid ja muud sarikaid toetavad detailid kokku moodustavad toolvärgi.
Kui viilkatus on maja karbist näiteks pool meetrit kõrgemale tõstetud, et katusealune ruum oleks kõrgem ja mugavam kasutada, siis seda seina pikendust sarikate all nimetatakse nivendiseinaks.
Pärlineid ja sarikaid toetavate postide ning sarikate ja maja välisseina kokkupuutepunkti vaheline kolmnurkne ruum on ungaalune.
Minu tulevase maja katus tuleb kindlasti lamekatus. Põhiliselt sellepärast, et minu jaoks on siht lihtne maja ehitada. Palusin oma projekteerijat, et kõik maja sõlmed oleksid tehniliselt võimalikult lihtsad ja funktsionalistlikud. Arutasime projekteerijaga pikalt, kuidas teha lamekatust minu majale nii, et see oleks tehniliselt kõige elementaarsem. Otsustasime, et ka teise korruse lagi tuleb õõnespaneelidest, nende peale aurutõkke kiht ning sellele spetsiaalne lamekatuste soojustamiseks mõeldud Paroci kivivill.
Soojustuse peale tuulutusvahedega kivivillaplaat, ning sellele siis katusekattematerjal. Samas peab ka lamekatusel mingi kalle olema, et vihmavesi hakkaks kuhugi voolama ega jääks katusele.
Alguses sai plaanitud, et teise korruse seinad ehitan kaldus ülemise servaga ning kui paneelid sellele servale toetada, ongi valmis katusekalle olemas. Siis aga arvas projekteerija, et mul on tehniliselt lihtsam horisontaalsete paneelide peale kas kergkruusast või kergbetoonist katusekalle tekitada, kui müüri ülemist vööd kaldu valama hakata.
Kui maja kandva osa materjali valik ning see, kas majal on lame- või viilkatus, on põhimõtteliselt sinu otsustada, siis ülejäänud maja konstruktsioonide projekteerimine jäägu neil, kes seda õppinud on ning teha oskavad.
Mida rohkem ma oma tulevase maja projekti ning selle eraldi osasid vaadanud olen, seda rohkem olen ma aru saanud, et kui sul on detailne juhend, antud juhul projekt, siis selle järgi ehitamine ei ole sugugi keeruline. Kõik algab aga projektist ja selle peab tegema oma ala spetsialist.
