9. aprillini oli võimalik kohtus vaidlustada Tallinna linnavolikogu 8. märtsi otsust nr 38, millega asutati sihtasutus Tallinna Vene Lütseum. Et keegi kohtusse ei pöördunud, on sihtasutus seega loodud. Kas Tallinna Linnamäe vene lütseum muutub munitsipaalerakooliks, mida uus sihtasutus pidama hakkab, selgub siiski alles paari kuu pärast, kui haridusministeerium otsustab koolitusloa andmise.

Tuleb jokitada

Väga kindel loa saamine pole, sest haridusminister Jaak Aaviskoo on nimetanud lütseumi erakooliks muutmist JOKK-skeemiks ja eelmine haridusminister Tõnis Lukas koguni katkuks, millest tuleb hoiduda. Tema oli omal ajal vastu ka eestikeelse Keila kooli muutmisele munitsipaalerakooliks.
Teatud jokitamist lütseumi puhul muidugi esineb, sest kui munitsipaalkool peab õpetama gümnaasiumiosas 60% õppeainetest eesti keeles, siis erakoolil sellist kohustust ei ole ja Linnamäe lütseum just sellest kohustusest loodabki vabaneda. Kuid mitte selleks, et oma õpilastele vähem ja halvemini eesti keelt õpetada, vaid õpetamaks seda keelt sobivamal meetodil.

Praegu õpetatakse lütseumis eesti keelt klassikalisel meetodil, eesti keele tundides, ja tulemused on head – eesti keele kui teise keele eksamil on lütseumi õpilaste keskmine tulemus üle 80 punkti, tippudel saja lähedal. Seda taset tahetakse hoida ka munitsipaalerakoolina. Direktor Sergei Garanža rõhutab, et lütseum on ja jääb Eesti kooliks, mis valmistab õpilasi ette eluks Eestis, ning mingeid järeleandmisi eesti keele õppes neil ei tehta – see oleks tupiktee.

Peaasi, et püüaks hiiri

Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et hiiri püüab, ütleb tabav kõnekäänd. Paraku ei näi see eesti keele õppimise puhul kehtivat. Juba paljas kuuldus lütseumi erakooliks muutumisest on kutsunud esile iroonilisi märkusi ja vastakaid tundeid. Munitsipaalerakooli on nimetatud kunstlikuks erakooliks, erakooli mängimiseks, raha tõstmiseks ühest taskust teise, kummaliseks moodustiseks, mis ei jookse, lenda ega uju jne. Eriti pahased on klassikalised erakoolid, kes on küsinud, mis erakool see on, milles õppemaksu ei ole ja mille majandamiskulud katab täies ulatuses linn.

Tallinna teised erakoolid maksavad oma kütte ja elektri eest ise ning on majadki endale ise ehitanud või ostnud. Kas tekivad esimese ja teise sordi erakoolid, küsib Sakala vene erakooli direktor Svetlana Gridneva.

Teiseks peaks sihtasutus olema võimustruktuuridest sõltumatu. Kui sõltumatu on aga lütseumi sihtasutus, kui selle nõukogusse kuuluvad abilinnapea ja riigikogu liige?

Kolmandaks seaduste hierarhia. Miks peetakse antud juhul (peeti ka Keila ja Laagri kooli puhul) erakooliseadust põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tähtsamaks? Varem asutatud vene erakoolid on asetanud PGS-i tähtsuselt erakooliseadusest ettepoole ja õpetavad 60% õppeainetest eesti keeles.

Paistab, et kassi värvust peetakse meil Eestis siiski väga tähtsaks. Aga kas sellel on mõtet? Miks ei võiks tippkoolidele nagu Linnamäe vene lütseum ka erakooli staatuseta katsetamiseks ja innovatsiooniks natuke vabadust anda?

Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes