Kas vangidel peaks olema õigus valida?

Läinud kevadel ja suvel jõustunud parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimiste seadused määravad, et vangid ei tohi Eestis valimas käia.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tiit Käbin peab loomulikuks, et kuriteo toimepannute õigusi piiratakse. Vangide rehabilitatsiooniaktivist Avo Üprus siiski leidis, et ka vangid on riigi kodanikud ning neilt valimisõiguse võtmine riivab nende eneseväärikust.

Justiitsministeerium peaks lähiajal siseministeeriumile üle andma Eesti vanglates olevate kinnipeetavate nimekirja, et ametnikud saaksid vangid valimisnimekirjadest maha tõmmata.

Mais ning juulikuus jõustunud uued parlamendi ning kohalike omavalitsuste valimiste seadused määratlevad varasemast täpsemalt vangide valimisõiguse määra. Uued seadused ei keela küll valida eeluurimise all olevatel kinnipeetavatel ning ka neil vangidel, kes kõige rohkem 30 päeva enne valimisi olid veel vabaduses. Kuid kõigil ülejäänutel valimisõigust pole.

Kuid vangid on ju vaatamata sooritatud kuriteole ikkagi samasugused riigikodanikud nagu kõik teisedki — nad võivad omada vara, abielluda, kõrgkooli astuda ning muidki toiminguid sooritada. Miks nad siis valida ei tohi?

Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Tiit Käbin ütles, et vangidelt valimisõiguse võtmine on kooskõlas põhiseadusega ning igati õiglane. “Põhimõte on selles, et kui inimene on toime pannud kuriteo ja saanud karistuse, ei ole põhjendatud, et ta võtaks osa ühiskonna asjade üle otsustamisest,” ütles Käbin.

Käbini sõnul arutas Riigikogu ka ettepanekut võtta valimisõigus ainult rohkem kui viis aastat vangis istunud kinnipeetavatelt, kuid leidis siiski, et valimisõiguse peaksid kaotama kõik vangid, kelle süü on tõestatud. Erilisi vaidlusi vangide valimisõiguse küsimus Riigikogus ei tekitanud, ütles Käbin.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kriminaaltöö juhataja Avo Üprus aga leidis, et vangidelt nagu ka ükskõik millistelt teistelt riigi kodanikelt valimisõiguse võtmine ei ole mitte kuidagi põhjendatud, kui tegemist pole just mingi riigi või kehtiva korra vastase kuriteo toime pannud vangiga.

“Eesmärk peaks olema, et karistuse kandnud isik tuleb tagasi ühiskonda, orienteerub selles, tuleb toime, saab hakkama ja on õiguskuulekas,” leidis Üprus. “Aga kui vangis olles on tema õigused minimaalsed ja väärikus riisutud, on vabadusse pääsedes tema toimetulekuvõime oluliselt kahanenud.”

Üpruse hinnangul võimaldab vangide valimisõiguse kaotamine võita seadusandjatel kerget populaarsust, kuna enamik rahvast pooldab taolist otsust.

Tiit Käbin ütles, et ei tea täpselt vangide valimisõiguse ulatust mujal maailmas, kuid avaldas arvamust, et enamikes Euroopa riikis ei tohi vangid valida.

Suurbritannias vangide õiguste eest võitleva Vanglareformi Ühenduse eelmise aasta andmetel aga ei ole vangidel mitte mingit valimispiirangut 18 Euroopa riigis, kaasa arvatud Taanis, Islandil, Soomes, Lätis ja Leedus. Ühel või teisel viisil osaline valimispiirang, mis on valdavalt minimaalne, kehtib kaheksas riigis. Täielik valimispiirang vangidele kehtib Briti vangide õiguste aktivistide andmetel üjeksas riigis, kaasa arvatud Suurbritannias, Eestis, Tŝehhis, Armeenias, Bulgaarias ja Venemaal.

Rahvusvahelise inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch Põhja- ning Lõuna-Ameerika osakonna asedirektor Joanne Mariner kirjutas aasta tagasi ühes artiklis, et arenenud maailmas on täheldatav tendents anda vangidele üha rohkem õigust valida.