Kas e-valitsemine kaotab parteid?
Kas e-valitsemine kaotab parteid üldse ära? ICEGOVi viimane sessioon keskendus demokraatia tulevikule pidevalt areneva e-valitsuse tingimustes ning panelistide seas kerkis üles vaidlus selle üle, kas tehnoloogia areng võimaldaks sisse viia otsedemokraatia ning parteidel poleks enam poliitilises süsteemis kohta või on see liiga lihtsustatud tulevikupilt.
“Kodanikud ja kodanikeorganisatsioonid on saanud ühiskonnas pidevateks osalejateks,” rääkis Alexander Trechsel Euroopa Ülikooli Instituudist. “Kõige suuremad kaotajad on poliitikud, kes kunagi olid just kõige olulisemad tegijad.”
Temaga nõustus Christine Leitner Danube University Kremsist, kelle sõnul on täiesti võimalik, et parteisid ei ole ühel hetkel enam vaja. “Võibolla saaksid kodanikud osaleda ühiskonnas näiteks läbi sotsiaalmeedia ja teiste võimaluste?” rääkis Leitner. “Ja kui kõik ei soovi osaleda, siis nad võivad leida endale niinimetatud usalduskodanikud, sõbra, kes ka tema eest tegutseb.”
Talle vaidles aga vastu Wojciech Cellary Poznani Majandusülikoolist Poolas. “Mina ei usu sellesse üldse,” ütles Cellary ja tõi näite, et kui praegu oleks säärane otsedemokraatia ja me küsiks Kreeka inimeste käest, kas nad tahavad maksta oma võlgu või kui küsida Saksa inimeste käest, kas nad tahaksid Kreekale raha anda, siis säärane otsedemokraatia ilmselt ei toimiks.
“Ma olen insener ja ma ei usu, et silda saaks ehitada nii, et mina saadan kõigile inimestele e-kirja ja küsin, kuidas silda ehitada ja nemad vastavad ja mina siis nende juhiste järgi ehitan,” rääkis ta. “Inseneridele tuleb anda võimalus sild õigesti ehitada ja see on samamoodi ka majandusteemade ja muude ühiskonna ees seisvate küsimuste puhul.”
Christine Leitner rääkis, et tema on mures selle pärast, kas me liigume rohkem läbipaistva valitsuse või läbipaistva kodaniku poole ning kuidas leida tasakaalu privaatsuse ja turvalisuse vahel. Tema sõnul on Euroopa Liidu puhul kohatu märgata, et liigutakse läbipaistva kodaniku suunas ja see on murettekitav.
26.-28. septembrini toimus Tallinnas ÜRO egiidi all rahvusvaheline e-valitsemise konverents ICEGOV (ingl.k. - International Conference on Theory and Practice of Electronic Governance). ICEGOV seeriakorraldaja on ÜRO Ülikooli e-Valitsemise Keskus, põhikorraldaja oli e-Riigi Akadeemia ning selle läbiviimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja Riigi Infosüsteemi Amet Euroopa Regionaalfondist ning Avatud Eesti Fond.
Tallinna ICEGOV konverents keskendus avatud valitsemisele ja sellega seonduvale: infovabadusele, avaliku teabe ja selle taaskasutusega seotud probleemidele ning valitsemise läbipaistvuse suurendamisele.
Esimest korda on konverentsi üks päev pühendatud e-demokraatiale ning aruteldi uute tehnoloogiate rolli üle poliitikakujundamises ja kodanike ning võimulolijate omavahelises suhtluses, samuti sotsiaalmeedia järjest suureneva mõju üle. Käsiteldi ka küberjulgeolekut, e-valitsemise juhtimist, elektroonse identiteedi erinevaid lahendusi, andmebaaside koostööd ning pilvraalindust (cloud computing).
Konverentsil osales ligi 500 inimest 67st riigist.
